Talve saabumisega võiks eeldada, et kalapüügi hooajal on kriips peal. Tegelikult saab korralik kalastamise aeg alles siis alguse. Näiteks röövkalad, kes suvi läbi pidasid niisama jahti, hakkavad nüüd ette valmistuma talveperioodiks. Haugid muutuvad sügisel eriti agaraks, kuid ründavad peamiselt vaid suuremaid söögiks sobilikke kalu. Selleks rändavad nad järvede ja jõgede sügavamatesse osadesse. Ahvenad käituvad sama põhimõtte alusel.
Esmakordselt õngitsema minejal tasub esmalt soetada endale tavaline teleskoopritv ja tamiil ja korgi-konksu komplekt. Sellise kombinatsiooni saab kalastustarbeid müüvatest poodidest kätte alla 50 euro eest.
Milline on kalamehe varustus aastaringselt ning kui palju võib see kõik maksma minna?
Kalamehel jaguneb varustus peamiselt kaheks erinevaks hooajaks: suvine ning talvine. Talvise varustuse hulka kuulub rohkem vahendeid kui suvisel. Seetõttu võib ka talvine püük olla kallim. Talvise varustuse hulka kuuluvad jääpuur, kelk, kombinesoon, taliridvad-rullid, talilandid, iste, unnad ja mugavaks püügiks ka telk. Keskmiselt kulub talvevarustuse soetamise peale kuni 300 eurot. Seda muidugi juhul, kui soovitakse harrastada jäält püüki. Tavaline kaldalt püük jäävaba veekogu ääres on kordades odavam.
Suviseks röövkala püügiks piisab ridvast-rullist, lantidest, tamiilist, trossidest, kahvast. Mere- ja järvepüügil on vaja ka paati, kuid neid saab alati laenutada ning sellega ei kaasne ka suuri kulutusi. Suvisel püügil on mitmeid eeliseid ning spinninguga püüdmine on üks tõhusamaid võimalusi kala saamiseks. Keskmiselt kulutab iga kalastaja suvise varustuse soetamiseks ca 150 eurot. Kui kalapüük meeldima hakkab, siis edasised kulud koosnevad peamiselt uute lantide ostmisest ja varustuse järk-järgulisest täiendamisest. Ridva purunemisel tuleb samuti lisakulutusi.
Kalastusreisid väljaspool kodumaad
Aastatega on ülimalt populaarseks saanud avamere kalapüügiretked Norra. Kuna antud piirkonnas on kalastamine omaette ekstreemne kogemus, pakutakse kohalike poolt nii giidiga retkesid kui ka võimalust iseseisvalt püüdmiseks. Peamiselt jahitakse sealses piirkonnas lesta suuremat liiki - paltust. Paltus on hiiglaslik lestaline, kelle püüdmiseks tuleb soetada erinev varustus. Kuna kala on võrreldes tavalise lestaga raskem, on vaja rentida või soetada vastava kaalunormiga ritv ning ketas. Kalastuspoed müüvad nüüdseks eraldi Norra rakendusi, mis on spetsiaalselt loodud suurte kalade püügiks. Ritv maksab keskmiselt 160 kuni 200 eurot. Rullid maksab vahemikus 600 kuni 1500 eurot. Juurde ostetavad landid, nöörid, trossid ja vahendid on samuti tavapüügivahenditest kallimad. Kes soovib investeerida tõsisemalt oma hobisse, kuid vahendeid puuduvad, võib varustuse hankida krediitkaardiga maksmise abil. Teiste võimalustena võite kaaluda ka väikelaenu või krediidikonto avamist.
Kalastamine ei ole alati kallis hobi kuid professionaalsel tasemel tegijad investeerivad oma hobisse siiski küllaltki suuri summasid. Statistika on näidanud, et mehed, kes tegelevad hobikorras kalapüügiga, tulevad ka paremini toime stressiga. Ilmselt kehtib see ka naisterahvaste kohta, sest kalastusel ei loe sooline erinevus. Ka naisterahvad saavad nautida kalastamist igal võimalikul viisil.
Artikkel on sponsoreeritud.
Kalaportaal, 2023
