Soome lahe vesikonna jõed

Jõgi	Kalad	Lisainfo
Pühajõgi	Katsepüükidel haug, jõeforell, särg, trulling, ahven, luts, ogalik, luukarits, viidikas	Jahedaveeline forellijõe tüüpi jõgi, mis kaotas alates 80ndatest aastatest oma kalandusliku väärtuse tugeva reostatuse tõttu. Varem käisid seal kudemas ka lõhe ja meriforell. Viimased andmed jõe kohta puuduvad.
Kunda jõgi	Katsepüükidel jõeforell, vikerforell, harjus, haug, turb, lepamaim, särg, trulling, rünt, viidikas, luts, ogalik, hink, luukarits, ahven	Katsepüükidest selgus, et jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Kalastiku koosseisult on ülemjooks on jõeforelijõe, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu ülemine osa harjusejõe ning suudme-eelne osa forelli-lõhe jõe tüüpi. Kalanduslikult väärtuslik jõgi.
Ädara jõgi	Katsepüükidel jõeforell, luts, luukarits, luts	80ndatel oli jõgi suhteliselt kalavaene, viimased andmed puuduvad.
Voore oja	Katsepüügil jõeforell
Selja jõgi	Katsepüükidel haug, särg, jõeforell, latikas, rünt, trulling, ogalik, võldas, luukarits	Kalanduslikult väärtuslik jõgi. Jõe tüübilt on alamjoooks on harjusejõe tüüpi, ülem- ja keskjooks jõeforelli tüüpi. Välistatud pole ka harjuse esinemine Selja jões.
Sõmeru jõgi	Katsepüükidel jõeforell, meriforell, vikerforell, võldas, haug, luukarits, trulling	Sõmeru jõgi on kalanduslikult väärtuslik, kalaliikidest domineerib jõeforell.
Valgejõgi	Katsepüükidel jõeforell, haug, lepamaim, särg, võldas, ahven, luukarits, luts, ogalik, tippviidikas, trulling	Valgejõe alamjooks on forelli-harjuse-lõhejõe tüüpi, suurem osa keskjooksust ja jõe ülemjooks jõeforelli tüüpi. Valgejões koevad ka meriforell ja lõhe. Kalanduslikult väärtuslik jõgi.
Pudisoo jõgi	Katsepüükidel jõeforell, meriforell, lepamaim, võldas, ogalik, luts	Forellijõe tüüpi jõgi, oluline roll meriforelli kudejõena.
Pärlijõgi	Katsepüügil lepamaim	Suvise veevaesuse tõttu puudub oluline kalanduslik väärtus
Kolga jõgi	Katsepüügil jõeforell ja lepamaim
Loo jõgi	Katsepüügil jõeforell, luts, särg	Kirjanduslikel andmeil esineb Loo jões ka haugi. Kalanduslikult väärtuslik jõgi, jõeforelli-haugijõe tüüpi.
Valkla oja	Katsepüügil ahven	Varasemalt on olnud ka olulise tähtsusega forelli ja lõhe kudejõgi
Kaberla oja	Katsepüügil jõeforell	Jaheda veega kiirevooluline jõgi. NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Jägala jõgi	Katsepüükidel haug, lepamaim, särg, linask, koger, võldas, ahven, trulling, hink, luts, jõeforell	Kalastiku kooseisu poolest on Jägala jõe ülemjooksu ülemine osa haugijõe tüüpi ja ülejäänud osad särjejõe tüüpi. Ökoloogilistelt tingimustelt sobib jõgi ka jõeforellile.
Ambla jõgi	Katsepüükidel haug, särg, võldas, luts, trulling, ahven, luukarits, lepamaim
Jänijõgi	Katsepüükidel ahven, trulling, haug, lepamaim, luukarits, jõeforell, trulling	Ökoloogilistelt tingimustel on jõe alamjooks ja keskjooks lähedane haugijõe tüübile
Tarvasjõgi	Katsepüükidel haug, ahven, võldas, lepamaim, trulling
Mustjõgi	Katsepüükidel haug, särg, võldas, luts, luukarits, trulling, lepamaim
Aavoja	Katsepüükidel särg, luukarits, võldas	Katsepüükide põhjal on Aavoja särjejõe tüüpi oja
Soodla jõgi	Katsepüükidel ahven, haug, lepamaim, trulling, võldas	Katsepüükide põhjal oli alamjooksul kalastik liigirikkam. Soodla jõkke on 90ndatel siirdatud ka jõeforelli maime
Jõelähtme jõgi	Katsepüükidel haug, lepamaim, jõeforell
Pirita jõgi	Katsepüükidel haug, ahven, lepamaim, luts, jõeforell, trulling, särg, viidikas, võldas	Kalastiku koosseisu poolest on Pirita jõe alamjooks forellijõe tüüpi ja keskjooks haugijõe tüüpi.
Kuivajõgi	Katsepüükidel turb, haug, ahven, luukarits, võldas, jõeforell, luts
Tuhala jõgi	Katsepüükidel ahven, lepamaim, jõeforell, trulling, võldas, luts
Angerja oja	Katsepüükidel ahven, lepamaim, jõeforell, trulling, võldas	Katsepüükide põhjal oli Angerja oja ülemjooks liigivaesem kui alamjooks, seda ebasoodsate elutingimuste tõttu
Vääna jõgi	Katsepüükidel haug, särg, jõeforell, viidikas, lepamaim, trulling, ahven, võldas, ogalikk	Jõe alamjooks ja keskjooks on kaladele elutingimuste poolest soodsamad. Kirjanduse andmeil käivad Vääna jões kudemas ka meriforell, lõhe, jõesilm ja vimb
Pääsküla jõgi	Katsepüügil ahven	Puudub kalanduslik väärtus, põhjuseks vähene hapnikusisaldus ja vee reostatus
Keila jõgi	Katsepüükidel haug, särg, viidikas, angerjas, lepamaim, luts, luukarits, hink, võldas, ahven	Katsepüükidest selgus, et Keila jõe eri osades on kalastiku koosseis ja arvukus erinev. Siinkohal mängib suurt rolli Keila juga, mis on siirdekaladele ületamatu. Kalanduslikult on jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa haugi-ahvena jõe ja keskjooksu alumine osa ning alamjooks Keila-Joa joast üleval pool särjejõe tüüpi. Joast allpool olev lõik on forelli- ja lõhejõe tüüpi. Suudmepiirkonnas käivad kudemas meriforell, lõhe, vimb ja seal võib esineda ka jõeforelli.
Atla jõgi	Katsepüükidel särg, lepamaim, haug, ahven, võldas, luukarits, trulling	Atla jõgi on haugijõe tüüpi ning liigirikkam kesk- ja alamjooksul
Maidla jõgi	Katsepüügil võldas ja luukarits	Olgugi, et Maidla jõe elutingimused on kaladele soodsad, katsepüügite käigus 90ndatel aastatel oluliselt kala ei saadud (see võis olla ka näiteks reostusepuhangu tagajärg). Viimased andmed jõe kohta puuduvad.
Vasalemma jõgi	Katsepüükidel haug, särg, jõeforell, linask, lepamaim, trulling, luts, hink, ogalik, ahven, luukarits, võldas	Kõige liigrikkam oli katsepüükidel Vasalemma jõe alamjooks, kalastiku koosseisu järgi on jõe ülemjooks haugi-särjejõe tüüpi, alamjooks forellijõe tüüpi
Munalaskme oja	Katsepüükidel haug, lepamaim, võldas, jõeforell, trulling	Katsepüükide ajal oli oja suhteliselt kalavaene, põhjusena ilmselt süvendustööd ja eutrofeerumine (veekogu toitelisuse tõus)
Hingu oja	Katsepüükidel haug, lepamaim, jõeforell, võldas
Kloostri jõgi	Katsepüükidel jõeforell, haug, luukarits, trulling, lepamaim	Katsepüükide ajal oli jõe ülemjooks suhteliselt kalavaene. Suveti on ülemjooks ka madala veetasemega. NB! Jõgi on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid: 1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga; 2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.
Vihterpalu jõgi	Katsepüükidel ahven, ogalik, luts, viidikas, jõeforell, haug, trulling, lepamaim, särg	Kalanduslikult on jõe keskjooks haugi-ahvena jõe tüüpi ja alamjooks forellijõe tüüpi. Forellide elutingimused halvenesid peale süvendus- ja maaparandustöid
Piirsalu jõgi	Katsepüükidel haug, luukarits, jõeforell, ahven
Veskijõgi	Katsepüügil kalu ei saadud
Nõva jõgi	Katsepüügil haug, ahven, luukarits, jõeforell	Erinevatel andmetel võib Nõva jões kudemas käia ka meriforell
Kõrtsioja	Katsepüükidel haug, luukarits, jõeforell
Kaldamäe oja	Katsepüükidel haug, jõeforell

Originaalallikas: Eesti Jõed, A. Järvekülg, Tartu 2001

Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.

Kalaportaal, 2013.