Auto ostmine väikelaenuga: mõistlikum kui liising?
Kui on jõudnud kätte aeg vana sõiduvahend välja vahetada ning asemel hankida uus särav neljarattaline sõber, kuid raha napib ostu sooritamiseks, võivad kiirlaenud (atrais kredits) näida hea lahendusena. Olenevalt laenusummast ja maksevõimest võib see tõepoolest nii olla, kuid kuna autoostu puhul on tehingu väärtus tavaliselt pisut suurem, on väikelaen mõistlikum lahendus.
Lisaks väikelaenule otsustatakse tihtipeale autoliisingu kasuks. Liisingu näol on tegemist sisuliselt tavalise rendiga, mis tähendab, et liisinguperioodi lõpus on võimalik auto tagasi anda ja näiteks liisida mõni teine sõiduvahend. Samuti on võimalik liisitud sõiduvahend omandada, mis on tavaline kapitalirendi stiilis liisingu korral. Teise liisingu variandina on võimalik hankida sõiduvahend kasutusrendina, mis tähendab, et lepinguperioodi lõppedes tuleb auto tagastada.
Pealtnäha lõppevad siinkohal erinevused ning liising ja laen näivad muudes asjaoludes üsna sarnased. Tegelikult on erinevusi aga teisigi. Üks neist on sõiduki omandus – liisingu puhul on sõiduk liisingut pakkuva ettevõtte oma ning sina oled märgitud vastutavaks kasutajaks. Tarbimislaenu puhul oled sõiduki omanikuks enamjaolt siiski sina, kui sõiduk ei ole just konkreetse laenu tagatiseks. Kui eelistad aga vara omamist, siis tuleks kindlasti mõelda pigem laenu peale.
Suuremad erinevused ilmnevad kuludes. Seda annab kokku võtta kahe lihtsa põhimõttega: liisingu võtmise esmased kulud on kõrgemad, ent kuumakse madalam, samas kui laenu võtmisel on esmakulud madalamad, kuid kuumakse kõrgem. Väikelaenu puhul on tavaliselt lepingutasud üsna madalad, samas liisingu korral tuleb tasuda tihti ka väike sissemakse, maksta registreerimistasu ning mitmeid muid kulusid. Nendele kuludele lisanduvad jooksvad hoolduskulud ja muu selline, mis tagab, et sõiduvahend oleks lepinguperioodi lõppedes täpselt samas seisus, mis lepingu alguseski.
Liisingupakkumised on samas aga enamjaolt madalama intressiga kui tarbimislaenud, eriti kui tegemist ei ole tagatislaenuga, kuid esialgsed madalad kulud ja teadmine, et laenuperioodi lõpus on sõiduvahend sinu oma, võivad trumbata üle liisingu soodsamad kuumaksed.
Üks punkte, mis räägib taas liisingu kasuks, on auto väärtuse langemine. Liisingu korral on auto turuväärtuse langemise risk liisingut võimaldava ettevõtte kanda, kuid kui ostad auto laenuga, kannad sa seda riski ise. See tähendab, et kui soovid auto hiljem maha müüa, pead arvestama, et saad tunduvalt väiksema summa sõiduki eest, isegi, kui müüd selle maha vaid aasta pärast soetamist.
Väikelaenuga ei kehtestata sulle mingeid piiranguid – tavaliselt ei ole laenu otstarve kuidagi märgitud, mis tähendab seda, et võid raha vabalt kasutada ning keegi ei saa sulle teha ettekirjutusi selle osas, millise auto sa ostad või mida sa sellega teed. Liisingu korral sul ei ole selliseid valikuid. Sa pead täitma liisingufirma nõudmiseid, sealhulgas järgima kasutusotstarvet ning ka läbisõidulimiiti. Kuigi sul on liisingu korral võimalik sõiduk hiljem välja vahetada mõne teise vastu ning sa pole seotud auto külge põhjapaneva kohustusega, on siiski sõiduki kasutamine teatud mõttes piiratud.
Lõplik otsus sõltub eelkõige sinu elustiilist ja eelistustest - kui sa eelistad valikuvõimalusi ja su eesmärgiks on hoida igakuised kohustused madalana, võib olla liising sinu jaoks parem, ent kui sa soovid konkreetset sõidukit endale, siis on ilmselt tarbimislaen (patēriņa kredīts) mõistlikum valik tänu võrdlemisi paindlikele tingimustele. Mõtle sellele niiviisi: kas soovid sõita kellegi teise autoga ja täita selle poole nõudmiseid või soovid sõita päris oma autoga ning tasuda lihtsalt laenufirmale?
Ükskõik, millise variandi kasuks sa otsustad, ära unusta erinevaid pakkumisi põhjalikult kaaluda ning loe kindlasti erinevate pakkumiste tingimusi, et valida enda elustiiliga kõige sobivam pakkumine.
Artikkel on sponsoreeritud.
Kalaportaal, 2017
