Hea võtupäev? Halb võtupäev? Kas kalastuskalender on nagu seapõie pealt ilma ennustamine või on sellel tõsi taga? Ilmselt on paljud kalapüügihuvilised selle küsimusega kokku puutunud ja mõnikord proovinud oma püügiaega ka kalendri järgi sättida, kuid tihtipeale on see tekitanud vastakaid mõtteid.
Proovime siinkohal mõne sõnaga Solunari teooria lahti seletada ja seejärel jäägu juba igaühe enda otsustada, kas tulevikus kalale minnes tasub ka kalendriga arvestada.
Võtuaegade kalender käsitleb tegelikult kalade aktiivsust. Kalad ei ole sugugi kogu aeg aktiivsed, vaid nad järgivad teatud rütmi, nagu ka kõik taimed, loomad ja inimesed. Ameeriklane John Alden Knight hakkas 1930ndatel uurima tegureid, mis mõjutavad kalade aktiivsust. Tal jäid lõpuks sõelale kolm tegurit – päike, kuu ja tõusuvesi. Kuna päike ja kuu ongi tõusu ja mõõna tekitajaks, olid põhitegurid leitud. Siit sai alguse Solunari teooria („Sol“ on ladina keeles päike ja kuu „Luna“). Selle teooria kohaselt on elusloodus, sh kalad, kõige aktiivsemad täiskuu ja kuuloome ajal (kalastuskalendris tähistatud kui väga head võtupäevad). Et oma teooriat kaitsta, käis Knight palju kalal ning märkis üles püügitulemused vastavalt kuu faasidele. Tema püügitulemused kinnitasid teooriat.
Millised on Solunari teooria järgi parimad ajad kalapüügiks?
Kuu tiirleb ümber maa 27,3 päeva (kuuloomest kuuloomeni). Nagu mainitud, on selle perioodi vältel parimad võtuajad kuuloome ja täiskuu ajal. Kuid kuu võib mõjutada võttu ka igapäevaselt, Solunari perioodide kaudu. Neid on ööpäeva jooksul 4:
-
Kuu tõuseb
-
Kuu on „pea kohal“, ehk ca kuus tundi peale kuu tõusu
-
Kuu loojub
-
Kuu on „jalge all“, ehk ca kuus tundi peale kuu loojangut
Solunari perioodide ajal on jällegi elusloodus kõige aktiivsem.
John Alden Knight märgib oma raamatus, et tema huvi uurida kuu mõju kalapüügile algas tegelikult sellest, et üks vana jahi- ja kalahunt avaldas talle ühe oma püügiedu saladuse – nimelt käis mees kalal ja jahil just siis, kui kuu oli kas „pea kohal“ või „jalge all“. Knighti hakkas mehe jutt tõsiselt huvitama ja ta tegi proovi. Esimene katse õnnestus suurepäraselt ja ta meenutab seda kalalkäiku kui ühte oma elu parimatest. See kõik juhtus keset päeva, kui kuu oli täpselt pea kohal.
Kuid milline on siis see kõige-kõige parem aeg kalapüügiks? Solunari teooria järgi on parimateks aegadeks nii Solunari perioodid kui päikese tõus ja –loojang. Vahel võivad need ka omavahel kattuda ja selline ajaaken peaks võtule kindlasti kasuks tulema. Ideaalsed tingimused on loomulikult siis, kui see ajaaken tekib täiskuu või kuuloome ajal.
Kindlasti ei saa Solunari teooriat võtta kui absoluutset tõde, sest on palju muid tegureid, mis püüki mõjutavad. Nendeks võivad näiteks olla temperatuuri ja õhurõhu järsk muutus, tuule suund ja tugevus, veeseis, hapniku sisaldus vees jne. Samas on peale teooria avaldamist on maailmas palju testitud selle paikapidavust ja tulemuste/kalendrite võrdlemisel on see paljuski ka kinnitust leidnud. Raske on öelda, kui olulist rolli tegelikult Solunari teooria kalapüügil mängib, kuid sama raske kui on selle mõju tõestada, on ka seda ümber lükata.
-
Tabelit päikese ja kuu tõusu aegadega (erinevates paikades üle Eesti) saad uurida siit: link
Kalaportaal, 2013
