Vee jahenedes hakkab haug valmistuma pikaks talveks. Sellisel ajal võib ta toituda päev läbi. Tippneeluaeg algab veetemperatuuri langemisel 10-12 kraadini, kui aga vesi jaheneb 6 kraadini või alla selle, siis siirduvad kalad kaldaäärsetelt ja taimestikuga kaetud aladelt sügavamatesse veekogu osadesse. Siinkohal pole haugki erandiks, ka tema hakkab otsima toitu veekogu sügavamates kohtades. Niimoodi koguneb veekogu põhja sügavatesse aukudesse hulgaliselt hauge, kes püsivad seal kogu talve.
rebaseonu.ee
Varasügisel on paremad võtuajad ikka hommikuti ja õhtuti, ent kui päevad lühenevad, võib parim võtmine toimuda ka lausa keskpäeval. Päikesepaiste ja rohke valgus muudavad kalad ettevaatlikumaks ning selles heleduses tuleb ette, et haugid küll jälitavad lanti, kuid ei ründa. Kõige parem on püüda püsiva õhurõhuga, vahelduva pilvisusega ning päeval õrna tuulekesega ja öösel täiesti vaikse ilmaga. Sügisesed väikesed hoovihmad tavaliselt kalavõttu ei sega. On tähele pandud, et enne ja pärast vihma on haug isegi natuke aktiivsem kui tavaliselt.
rebaseonu.ee
Elussööta tuleks ujutada ja lanti vedada võimalikult põhja lähedal. Peibutisena oleks soovitatav kasutada antud veekogus haugi toidulauale kuuluvaid kalu ja nendesarnaseid lante. Kui ülekaalus on valge kala, siis lante, mis on heledamat tooni. Püüdes kala sügavalt, põhja lähedalt, võiks kasutada heledaid lante, sest need on sügavas vees nähtavamad. Jaheda vee puhul on eelistatud kindlasti külmades toonides landid (sinised, hõbedased). Mis aga puudutab landi mängu, siis üldine teada-tuntud soovitus on järgmine: külmas veel liiguta lanti aeglasemalt, soojemas kiiremini.
On täheldatud, et haug eelistab rohkem elussööta kui kunstpeibutist, aga seda ainult sellisel juhul, kui eluskala on sarnane samas veekogus elavate kaladega, vastasel juhul võib sööt teda hoopis eemale peletada. Elussöödaga püügil kasutatakse kas kahte üheharulist või ühte kaheharulist konksu. Püüdes haugi kolmeharulise konksuga, võib ta sööta külje pealt haarates turritava konksuharu otsa ennast torgata ja enne kui te jõuate haakida, püüab ta kiiremini ohtlikust söödast vabaneda.
rebaseonu.ee
Tuleks meeles pidada, et elussöödaga püügil ei tohi kiirustada. Haakima peaks siis, kui pärast esimest võttu tamiil uuesti liikuma hakkab. Tamiili jämedus võiks olla 0,4-0,5 mm ja kindlasti tuleks lipsuna kasutada spetsiaalset metallist rakendust
Landiga püügil annab häid tulemusi nn pulseeruv peibutise vedamine, kus peale landi vettekukkumist lastakse sellel vajalikule sügavusele vajuda, seejärel keritakse rulliga viis-kuus ringi ja lastakse paari sekundi vältel uuesti vajuda. Selliselt üles-alla liikuv lant meenutab vigastatud kala ja pakub haugile kindlasti huvi, kuna tundub kerge saagina.
rebaseonu.ee
Haug rabab saaki järsu ja tugeva haardega, sellepärast tuleks iga nõksatuse järel haakida.
Lanti haaranud haug püüab konksu otsast vabaneda, sooritab järske sööste kõrvale ja väiksemad, kuni 2,5-kilosed isendid hüppavad veest välja ja viskavad küünlaid. Sellistel juhtudel tuleks tamiil / nöör pinges hoida, vastasel juhul võib kala end lahti raputada. Üldiselt saab kuni paarikilost haugi ka julmalt enda juurde kerida. Kala peab vedama paigal hoitavale kahvale, sest kui te püüate hauge haarata liikuva kahvaga, siis see kindlasti ehmatab haugi ja saak põrutab uue hooga eemale.
Suure haugi haaramine meenutab landi kinnijäämist. Vaid jõnksude ja mõningase tamiili püügitrajektoorist kõrvale liikumise järgi võib järeldada, et tegu on kalaga. Suur haug on jõuline ja teda on raske põhjast üles tuua, kuid samas võib ta väsida üpris kiiresti. Saanud purika endale lähedale, katsuge ta vaikselt kahva meelitada. Kui kalal jätkub jõudu uuesti minema söösta, siis laske tamiili rahulikult järele. Mitte mingil juhul ei tohi tamiili või nööri jäigalt pingul hoida (nii et tekib katkemisoht), kuid seda ei tohi ka liiga lõdvaks lasta. Arukas on ära kasutada ridva elastsust, ritva peab liini suhtes hoidma umbes 120-140 kraadise nurga all.
Piirkonnast, kust on püütud välja juba mitu kala, peaks liikuma edasi uude veel häirimata kohta. Kui viskate lanti paadist mõne saarekese lähedal, siis on parem, kui ankurdate paadi kaldast eemal sügavamas kohas ja teete heiteid kalda suunas. See on oluline seetõttu, et tavaliselt paiknevad havid sellistes kohtades sabaga kalda poole ja neile vastuujuva landi suhtes on nad haaramiseks halvas positsioonis, mistõttu rünnakut ei pruugi järgneda.
Artikli koostamisel on kasutatud ajakirjas Fish ilmunud artiklit ja erinevad internetiallikaid.
Kalaportaal, 2011
