Õpetused ja artiklid

Varasügis on üks parimaid aegu ahvenapüügiks, sest see triibuline röövik koguneb parve ja toitub terve päeva jooksul. Soome ahvenaekspert Mikey Sarelin räägib selles artiklis oma varustusest ja püüginippidest, mida ta kasutab väiksemate järvede peal.

 

Milline on sobilik varustus spinninguga ahvenapüügiks? Ise olen eelistanud 165 cm pikkusi UL ritvasid, mille test on 0-15 g. Sobiv rull on kerge ja väike, suuruses 1000 - 2000 ning nööri läbimõõt 0,1 - 0,15 mm. Püügiks sobib vabalt ka monofiil.

 

Ahvenaparve ülesleidmiseks on mul kaks meetodit. Kas trollin nii kaua, kuni satun parve peale või kasutan kajaloodi. Muuseas, siiamaani pole ma endale muretsenud elektrimooorit, millega väiksemate järvede peale trollida vaid olen edukalt saanud hakkama "kondimootoriga".

 

 

 

 

 

Järelevedamisel kasutan väikeseid vooblereid (mis on ka sobilikud näiteks jõeforelli püügil). Viimastel aastatel on põhiliselt otsas olnud Salmo vooblerid ning kodumaine Napsi toodang. Eks kala toovad ka teiste landivalmistajate toodangud, kuid ise olen eelmainitutele truuks jäänud.

 

Loopimisel on minu lemmikantideks pöörlevad landid ja sirpsaba silikoonid. Pöörlevatest on andnud parimaid tulemusi Bete Lotto 12 g ning number 2 ja 3 Meppsi ja Vibraxi landid (rusikareegel on kasutada kevadel väiksemad, sügisel suuremaid lante, sest sügisel toitub ahven suurematest kalamaimudest).

 

Soovitan proovida ka Myran Myrspinnaren pöörlevaid, millel on tänu oma spetsiifilisele "labakule" suurepärased lennuomadused. Sügisel on vesi sogasem, seepärast meeldivad siis kaladele erksamad toonid. Kevade poole võib minna üle loomulikumatele värvitoonidele. Tavaliselt lasen pöörleval landil vette kukkudes veidi vajuda ja alles siis hakkan kerima. Tihti teen ridvaotsaga kergeid jõnksatusi, et anda landile põnev ja ebakorrapärane mäng - see meeldib ahvenale.

 

Sirpsaba silikoonidest on minu standardvarustuses järgmised toonid: mootoriõli, punane (strawberry ehk maasikas), chatreuse ja valge. Jigipead ei pea olema rasked (eriti väikestel järvedel), kõik raskused jäävad alla 10 grammi.

 

 

Kas kasutada trossi või jääda vaid landilõksu juurde? Siin peab iga kalamees ise otsuse vastu võtma. Trossiga on ahvenapüük riskivabam, sest haugi võtmise korral on väiksem oht landist ilma jääda. Samas ei tule tross väikese landi mängule üldsegi kasuks ja hullemal juhul võib mängu päris ära rikkuda.

 

Väikestel järvedel otsin ahvenaid astangute juurest, siinkohal on kajalood vajalik abimees. Kui väiksemad ahvenad võtavad terve päeva jooksul, siis suuremad on ettevaatlikumad ning tulevad toituma õhtu hakul või vahetult peale päikestõusu. See kehtib eriti just suvel, kui vee temperatuur on soojem. Suvel tasub suuremaid isendeid otsida näiteks puude varjust ja tihti sulistab suurem ahven lausa madalas vees. Kuid ettevaatust - suvel võib madalas vees varitseda ka haug ja seega tuleb tõsiselt kaaluda trossi kasutamist.

 

Sügisel kehtib ahvenapüügi puhul veel üks reegel - otsi kala sügavamast veest. Sügiseti on kala põhja lähedal. Seega on soovitatav sügisel püüki alustada alati sügavast veest ja kui see ei too tulemusi, alles siis liikuda madalama poole.