Sikutamine on aktiivne haugi tagaajamine ja püük, mis nõuab suurel hulgal jääaukude puurimist. Sellepärast lähevad paljud kalamehed jää paksenedes üle unnapüügile. Kalapüügiseaduse järgi võib üks kalamees kasutada maksimaalselt kolme unda. Mida vähem on varustust, seda aktiivsemalt osaleb kalamees püügiprotsessis, rakendades kõiki oma teadmisi ja oskusi. Selline kalapüük valmistab palju rohkem rõõmu ja rahuldust, kui terve veekogu täistopitud undade otsast kala lihtsalt ärakorjamine (rääkimata sellest, et tegemist on vägagi ebaseadusliku ja taunitava teguviisiga!).
Detsembris on päevad lühikesed ja kalamehel on küllalt tegemist, et püüda väikest kala, puurida augud, otsida õige koht ja unnad paika panna. Kõike seda peab kiiresti tegema. Sellepärast peavad kalamehe püügiriistad ja puur olema kergesti lahtimonteeritavad ning mugavad käsitseda.
Undasid on mitmesuguseid ja tänapäeval on nad kalastuspoodides kenasti saadaval. Undasid võib ka ise valmistada ja meistrimeestele on välja pandud valik unnaehitamise videosid:
Taliunna meisterdamine.
Erinevat tüüpi undasid
Konksudest. Konksud ei pea olema suured. Talvel võtab haug ja neelab sööta siiski suhteliselt aeglaselt ning võib suure kolmiku ära tunda ning sööda suust lahti lasta. Konksu suurus võiks olla nr 6 või nr 8. Väga head on näiteks Owneri konksud. Konks ei pea tingimata olema kolmeharuline - paljud kalamehed kasutavad väga edukalt ka ühe ja kaheharulisi konkse.
Edukaks haugipüügiks on vaja teada, milliseid kalu nad antud veekogus söövad ning söödana kasutada just neid kalu. Vaatamata sellele, et haug on võimeline alla neelama kala, mis on pool tema enda kehapikkusest, eelistab ta siiski umbes 10 cm pikkuseid ja enne kudemisaega veelgi väiksemaid kalu. Soovitame kasutada 8 cm pikkust selle veekogu kala, kust on kavatsus havisid püüda.
Talvel külma ilmaga ei tohi kaua söödakala otsapanekuga viivitada, sest väga mahajahtunud kala võib peatselt konksu otsas "uinuda" ja kuigi haug võtab mõnikord ka täiesti surnud kala, eelistab ta ikkagi elusat ja liikuvat sööta. Igal kalamehel on oma lemmikmetoodika, kuid soovitada võib kahte sööda rakendusviisi (vt jooniseid ja pilte): 1) ajada tross lõpusekaane tagant sisse ning suust välja ja kinnitada siis konks. 2) teine moodus on klassikaline - konks aetakse selgroogu vigastamata seljauime alt läbi.
Elussööda kinnitamine konksule.
Elussööda hoidmiseks on kasulik kaasa võtta väike nö juurviljavõrgust valmistatud sump. Teine võimalus on teha jää sisse väike bassein, mille põhja lüüa tuuraga selline auk, kust kala läbi ei pääse, värske vesi aga tuleb pidevalt peale. Reeglina peab sööt olema 30-50 cm kõrgusel põhjapinnasest. Sügavuse määramiseks saab kasutada kajaloodi. Kui see puudub, siis aitab järgmine moodus: võtta vajaliku pikkusega tamiilijupp, mille ühte otsa on seotud raskus, teise aga tehtud silmus, mis tõmmata läbi tugeva kummitüki. Nüüd riputada see kõik kolmiku otsa ja tõmmata kummi ülespoole nii, et silmus jääb tihedalt konksule ja lasta jääauku. Kui raskus on põhja langenud, märkida tamiilil ära veepiir. Sedasama raskust kasutada ka õige koha otsingul. Pannud unnad paigale, pimendada jääauk ja kuhjata sinna lund. See kaitseb ka augu kinnikülmumise eest.
Peamine viga, mida algaja kalamees haugipüügil teeb, on haakimine. Kujutame ette: ühel augul tõusis lipp püsti, kettalt jookseb kiiresti jääauku esimesed paar meetrit tamiili. Ärge kiirustage haakimisega! Kala on risti röövli lõugade vahel ja ta liigub inertsi mõjul edasi! Nüüd ketas peatus. Haug seisab ühe koha peal ja keerab sööta peaga neelamise suunas. Tamiil hakkas uuesti liikuma. Nüüd on paras aeg, kuna haug neelab sööta ja ta liigub oma varjupaiga suunas. Kui teate, et roikad või muu selline, kuhu tamiil võib kinni jääda, on väga lähedal, siis tuleb proovida haakida umbes 20-30 sekundi möödudes ja haakimine peab olema järsk.
Edukat unnapüüki!
Algallikas: ajakiri "Fish" ja erinevad internetimaterjalid.
Kalaportaal, 2014
