Meriforelli püügi populaarsus Läänemere äärsetes riikides aina kasvab. Kõvad spetsialistid merikapüügis on taanlased. Näiteks toimub Taanis iga aasta meriforelli võistupüük Sea Trout Open, millest eelmisel aastal võttis osa lausa 400 kalameest. Taani meisterpüüdjate nõuannetest on kindlasti üht-teist kõrva taha panna. Kogume neid siia kokku ja vaatame, mida Taani kalamehed soovitavad.
- väga tihti on juhtunud, et järsk landi liikumissuuna muutus ärgitab jälitavat kala lanti haarama. Seega proovi landi lähemale jõudes (alates 15 meetrist) juhtida ritv terava liigutusega kõrvale. Võid seda teha lausa iga viske juures.
- hiliskevadel, kui vesi on soojem ja meriforell on "suure nälja" juba ära kustutanud, on tihti olukordi, kus kala vaid jälitab lanti. Siis tasub proovida väga kergete, vaid 5-10 g plekkide ja pöörlevatega. Ühtlasi on see ka parim aeg merika jahtimiseks lendõngega.
- ka südasuvel, kui vee temperatuurid küündivad lausa 20 kraadini, on võimalik meriforelli tabada. Selleks tuleks kalale minna öösel (hea on valida kuuvalge öö) ja soovitavalt püüda kerge varustusega (pisiplekid, pöörlevad, ka silikoonlandid). Kuid suvised saagid ei pruugi tulla vaid öösel. Taanlased tabavad meriforelli südasuvel ka varahommikuti. Väga hea nipp on püüda madalas vees, mille läheduses on sügav ala, näiteks süvendatud kanal. Sellises kohas võib saada kala hea õnne korral ka keskpäeval. Otse loomulikult on südasuvel abiks maatuul, mis sooja vee ära viib.
- kui landi tavapärane kerimine kontakte ei loo, proovi järgmist meetodit: ülikiire kerimine - paus - ülikiire kerimine - paus. Seda on edukalt praktiseerinud ka Eesti punasepüüdjad. Eriti hästi toimib see meetod sooja veega, alates ca 14 kraadist. Kuna lant tuleb pinna lähedalt, võib juba kaugelt märgata lanti jälitavat kala. Siis tuleb tihedamalt pausitada (näiteks neli kiiret vändatiiru ja paus) ning meelitada kala niiviisi lanti haarama. Selle üle ei maksa muretseda, kui lant kerimise ajal paar korda pinnale tuleb, kuid samas ei tohi seda juhtuda ka liiga palju. Kiirkerimiseks sobivad raskemad landid. Katseta erinevaid lante, kuni leiad selleks meetodiks sobivaimad.
- püügi edu võti võib seisneda kala tolle päeva menüü äraarvamises ja õige peibutise leidmises. Seepärast katsetavad paljud Taani merikaspetsid püügipäeva jooksul kõiksugu erinevaid peibutisi, sealhulgas nii lante kui erinevaid lendõnge putukaid ja silikoone. Viimaseid loobitakse raskusujuki rakendustega. Öeldakse, et tähtis pole niivõrd peibutise pinnamuster ja värv, vaid just selle tüüp. Toidulaua kohta annab vihjeid vee-elu visuaalne vaatlus ning kui juba kala kotis, siis loomulikult tema mao sisu uurimine. On mindud lausa niikaugele, et raskusujuki rakenduse otsa pannakse elus harjasuss.
- raskusujuki (ehk bombarda / sbirolino rakenduse) kasutamine on viimastel aastatel Taanis plahvatuslikult kasvanud, kuna see ühendab spinningu ja lendõnge parimad omadused, suurendab peibutiste valikut ja võimaldab mängida erinevate kerimiskiiruste ja sügavustega.
Erinevad raskusujukid võimaldavad varieeerida püügisügavust
Allolev video on küll Taani keeles, kuid loodetavasti annab põhimõttelise ülevaate raskusujuki rakenduse valmistamisest:
- Taani merikapüüdjad kasutavad üpris palju pronksikarva, kuldseid ja punaseid lante - toone, mis pole Eesti kolleegide seas kuigi populaarsed. Pronks ja punane lähevad otsa just sogasemas vees. Mitmed mehed soovitavad landikarbis kaasas kanda paari neoonlanti, sest nii mõnelgi korral on just need päästnud päeva.
- taanlaste veealused lindistused on näidanud, et kui meriforellid märkavad lanti esimesel korral, on huvi landi vastu kõige suurem. Teisel korral on huvi juba oluliselt väiksem ja kolmandal korral pea olematu.
- suurte lainetega võib kala võtta just rulllaine juurest, sest seal keerleb söödakala.
- lõpetuseks üks lihtne ja praktiline nõuanne varustuse kohta: kui soovid vältida konksude ja lantide korrodeerumist, jäta alati peale püüki landikarbi kaas lahti.
Video: Merikapüük Taanis (inglise keelsete subtiitritega)
Artikli koostamisel olid abiks Wide Open Outdoor ja seatrout.dk materjalid.
Kalaportaal, 2015
