Florocarbon on umbes kaks korda kallim kui tavaline monofiil (edasipidi kutsume teda lihtsalt "monofiiliks"). Kuid kas ka kaks korda parem?
Üks asi, millest tootjad meile ei räägi, on asjaolu, et kui fluorocarbonit on liiga palju venitatud, siis muutub ta välistele "puudutustele" ülitundlikuks. Teisisõnu, kui suur kala, kelle väsitamine on varustuse tugevalt proovile pannud, lööb liini näiteks sabaga, on ülisuur katkemise oht.
Internetist leiab mitmeid artikleid, kus on ausalt räägitud fluorocarboni omadustest. Toome ära nende artiklite põhjal loodud tabeli, millest leiab lihtsustatud ülevaate:
| Väide | Õige või vale? | Kommentaar |
|---|---|---|
| Vees nähtamatu | Vale | Sama nagu monofiil |
| Parem kulumiskindlus | Õige | Ainult juhul, kui pole venitatud kuni tugevuspiirini |
| Parem sõlmetugevus | Vale | Monofiilil on parem |
| Kiirem vajumine | Õige | |
| Minimaalne vee sisseimamine | Õige | Monofiil imab vett sisse ja see vähendab tugevust |
| UV-kindel | Õige | UV kiirte mõjul monofiili omadused halvenevad |
| Vähene venivus | Vale | Mitte parem kui monofiilil |
Nähtamatus
Vaatleme kõigepealt ühte enam propageeritud väidet, justkui oleks fluorocarbon vee all "nähtamatu" või siis "peaaegu nähtamatu". Seda põhjendatakse tihti murdumisnäitajaga. Murdumisnäitaja kirjeldab seda, kuidas valgus läbib materjali või keskkonda. Marketing kasutab tihtipeale järgmist graafikut:
Graafik küll näitab, et vee ja fluorocarboni murdumisnäitaja on väga sarnane, kuid sellegipoolest ei väljendu selles fluorocarboni "nähtamatus", sest viimane sõltub ka paljudest muudest teguritest. 2001. aastal postitas Jeff Thomson artikli, kus ta lükkas teaduslikult ümber fluorocarboni "nähtamatuse". Lennukaspetsialist Carl McNeil, kes on üle 10 aasta pildistanud vee all kalu ja kalapüüki ning lausa spetsiaalselt testinud liinide "nähtamatust" nii veeklaasis, akvaariumites, mage - ja soolases vees, pole samuti märganud vahet monofiili ja fluorocarboni vahel, väites, et kui need on nähtavad juba tema silmale ja kaamera objektiivile, siis kindlasti ka kalale.
Venivus
Järgmine põhiomadus, mida välja tuuakse, on fluorocarboni vähene venivus, mis tagab kalamehele parema haakimise.
Venivus koosneb tegelikult kahest komponendist, millest üks on elastus ja teine plastsus. Kalapüügis väljendub liini elastsus materjali võimes taastada pingest vabanemisel oma originaalpikkus. Kui materjal ei suuda oma originaalpikkust taastada, tekib plastne faas ja liin hakkab "välja venima". Fluorocarbon on elastne seniks kuni ta jõuab plastsesse faasi ja sealt edasi on ta välja venitatud, samas aga monofiilil plastne faas puudub ja ta taastab pingest vabanemisel oma originaalpikkuse. Piltlikut öeldes on monofiil vedru, mis peale venitamist saab tagasi oma originaalmõõtmed, fluorocarbon on aga vedru, mis jääbki väljavenitatuks. Ja see väljavenitatud osa on igaveseks nõrgestatud, võides puruneda ka õrna välise kontakti tagajärjel.
Sõlmetugevus
Kõikidest Tackle Tour'i ja Big Indiana Bass'i objektiivsetest testidest lähtub, et monofiilil on parem sõlmetugevus.
Vajumine
Paljud on kuulnud väidet, et kuna fluorocarboni tihedus (1,78) on suurem kui monofiili oma (1,1), siis vajub ta kiiremini. Kuidas aga rakendub vajumiskiirus kalapüügi praktikas?
Big Indiana Bass kirjutab: "Kui võtad ühe jupi monofiili ja ühe jupi fluorocarbonit ning uputad need veeanumasse, siis monofiilil kulub 30 cm läbimiseks 45 sekundit ning fluorocarbonil 15 sekundit. Olgugi, et viimane upub 3x kiiremini, siis üldises plaanis me ei tähtsustaks seda üle. Kui mõelda, et keskmiselt võtab üks vise ja tagasikerimine aega ca 30-60 sekundit, siis selle aja jooksul on fluorol olnud võimalust vajuda ca 60-120 cm. Nii et madalalt tulevate lantide puhul töötab fluorocarbon päris hästi. Pinnalantide puhul pole fluoro kasutamine üldse hea, sest ta tahab lante aeglaselt põhja poole vedada. Sügava vee peibutiste (näiteks jigid, ussid ja sügavalt tulevad landid) puhul on fluorocarbon abiks, kuid ilmselt mitte nii palju nagu loodetakse."
Vee imavus
Üheks fluorocarboni parimaks omaduseks loetakse tema üliväikest vee imavust. Monofiili vee imavus on 3-10% juures. Sellel on nii head kui halvad küljed. Positiivse poole pealt on vett sisse imanud mofiilili parem käsitleda, ta muutub pehmemaks, sõlme on lihtsam teha ning ka visata on parem. Negatiivne on see, et vee imavus nõrgestab monofiili, suurendab venivust ja vähendab tõmbetugevust. Nii et sõltuvalt vaatenurgast on suurem vee imavus kas hea või halb.
Fluorocarbon praktiliselt vett sisse ima, tema imavus on alla 0,04%. See tähendab, et vette uputamine tema füüsikalisi omadusi ei muuda. Tugevus on sama, venivus on sama, kuid samaks jääb ka jäikus ning kontrollitavus. On see hea või halb, jääb iga kalamehe enda otsustada.
Tugevus
Kvaliteetse monofiili tugevus on alati parem kui fluorocarbonil. See käib nii sõlmetugevuse kui tõmbetugevuse kohta.
Kulumiskindlus
Tackle Tour võrdles USA ühe menukaima monofiili, Berkley Trilene XL ning fluorocarboni kulumiskindlust. Testist järeldus, et fluorocarbonil on parem kulumiskindlus. Samas peab mainima, et tänapäeval on saada ka väga hea kulumiskindlusega monofiile.
UV-kindlus
Monofiilile päikesekiired ei meeldi. Testid näitavad, et monofiil võib päikesevalguse käes kaotada esimese 100 tunni jooksul 20% oma tugevusest. Järgneva 100-200 tunni jooksul veel 20%. Siiski, 100-300 tundi on pikk aeg ja UV kiirgus mõjutab ainult seda liini osa, mis on otseselt päikese käes. Kui liini otsast tihti otsast jupp maha võtta, siis vaevalt on UV näol suure probleemiga.
Fluorocarbon on UV kiirtele põhimõtteliselt nähtamatu ja seetõttu päikesevalgus talle liiga ei tee. Seega siin saab punkti fluorocarbon.
Tundlikus
Fluorocarbon on ca 2/3 suurem tihedus kui monofiilil. See tähendab, et kui viimaseid kahte võrrelda, siis sama tõmbejõu korral peaks fluorocarbon paremini üle kandma energiat (kala võtt) kalameheni ja kalamees omakorda saama paremini haakida.
On selge, et erinevate brändide tooted on erinevate parameetritega, kuid siiski tasub enne rahakoti avamist mõelda, kas fluorocarboni eelised kaaluvad üle tema kallimat hinda.
Artikli põhiallikas:
https://activeanglingnz.com/2016/01/04/the-fluorocarbon-myth/
Kasulikke linke:
http://www.bigindianabass.com/big_indiana_bass/the-truth-about-fluorocarbon.html
http://www.bigindianabass.com/big_indiana_bass/mathematical-theory-of-fishing-line-visibility.html
http://www.tackletour.com/reviewfluorocarbontest.html
http://www.tackletour.com/reviewfluorocarbon2.html
http://swiftflyfishing.com/blogs/news/15472069-cutting-through-the-bullshit-the-mono-vs-fluoro-debate
Kalaportaal, 2016
