Jõeforell vol. 2

Kiljumisega hirmutavad kalad minema: "Ei mister, ärge pildistage!" Kui tõsiselt rääkida, siis tegi ikka tigedaks küll, see oli sellel lõigul ainuke sügavam kiire vooluga koht.

Ilm on praegu selline, et vägisi tekib seos eelmise aasta sama aja nullitamisega. Ilmselt ootan nüüd "paremaid" ilmasid.

Nii mõnigi mees oleks visanud ridva kus kurat ja hoopis naistega sauna läinud

Täna hommikul käisin ühel uuel lõigul. Tea kas asi oli selles, et seekord püüdsin tamiiliga või millegis muus, aga alamõõdulisi käis otsas päris suur hulk, iga paarikümne meetri kohta üks. Mõõdukala kahjuks ei saanud. Tea, kas peaks suurt kusagilt mujalt otsima... Ja natuke peale seitset sai kogu võtmine otsa, pärast proovisin sama lõigu peal, kus algul ja täielik vaikus.

Tegime sõbraga eile ööpüüki. Õhtul hilja alustasime. Päris lahe on, ei näe, kus on hein, kus kaldaaugud, kus roikad... Ühe mõõdulähedase sain kella 12 tuuris kaldale, edasi vaikus. Kõige suurema pimeda istusime niisama ära, kell 2 jätkasime. Sõbral veel üks rabamine, edasi vaikus. Valges oli näha - jummalast verivärsked jäljed ees. nojahh, mida sa veel tahad. Läksime teise jõe peale. Roika alt, kus mul siuke üle pooleteistkilone täpik kord oma teed läks, taas rabamine. Aga väike. Mõõdukala, aga ei enamat. Nohh, panin selle siis kotti. Ja taas, mingist hetkest alates ei muffigi ei toimunud enam. Kuni põhjusele järgi jõudsime: üks härrasmees spinnaga. Kas ta oli meile vastu jalutanud, ja siis ümber pööranud ja tagasi läinud, või tuli meie kannul, kaarega mööda ja edasi juba meie ees, ei tea ja vahet pole. Igatahes kell 12 päeval olin juba kodus.

Ma käisin täna eilsest lõigust alla voolu. Ca 10 sentimeetriseid käis kümmekond laanti uurimas, aga ei ühtegi suuremat, hiljem selgus, et kaks vene meest läksid ees, need pold ka midagi saanud.
Vene meeste kaubikust paarsada meetrit eemal leidsin ühe unna ka (N)

6 km õhtune matk tehtud, kott tühi, aga tuju ei olegi kõige hullem. Oli palju väikeseid kordaminekuid. Esiteks sain kohe kolmanda viskega uue toruputukaga veidi allamõõdu kala kätte. Olin ostnud punase peaga lilla Eumeri toruputuka ja eelmine kord see tulemusi ei andnud. Värvisin kodus pea mustaks ja kohe oli võtt. Seejärel kilomeeter tühjust, aga ühe sügavama kurvi juures viskasin seda sama putukat kurvi taha. Sellised visked on väga resultatiivseks osutunud, kui nad muidugi kinni ei jää. Elu kala oli otsas paar sekundit. Silma järgi umbes 50 cm.

Lõpus nägin kuidas üks forell ühepäevikuid jahib ja seni pole õnnestunud selliseid kätte saada, aga seekord sain ta otsa. Esialgu tundus, et on hull koll, aga kui nägin teda lõpuks siis olin veidi segaduses, kala oli veidi allamõõdu. Konks oli pea all lõpustesse kinni jäänud. Allavoolu tagasi liikudes nägin veel kalu, aga neile ei suutnud kuidagi sellises võsas hääletult läheneda. Kui päike puude taha läks hakkas jões hull elu pihta, aga pimedas mulle püüda ei meeldi - asjatu närvikulu.

Tegelikult kartsin, et tänane ilm ei ole kõige parem, kuid eksisin. Liiga palav ei olnud, metsas oli isegi tuult ja mets oli lõhnu täis, ilmselt homse vihma ootusest. Vesi oli endiselt külm ja kõrgem kui ta vahepeal oli. Ühepäevikudki veel lendavad ja isegi alamõõdulised olid ennast põrsaks söönud.