Meriforell vol. 2

Eile leidsin kala ülesse, aga veidi enne pimedat alles. Kahes esimes kohas oli meri liiga kuri ja kolmandas panid võrgumehed just potentsiaalseid neemesid kinni. Viimases kohas sain püüda pool tundi vast ja oli üks kontakt. Ära läks täitsa oma süü tõttu. Mina ikkagi kasutan järelhaakimist ja mitte ükski kala pole pärast selle sooritamist ära läinud. Ma ei usu, et see suur probleem on, kui sidur piisavalt lahti on. Eile oli aga publik ka vaatamas ja oli vaja neile näidata, et kala oli otsas ning pärast avastasin, et sidur oli ka kinni ununenud.

Neljapäeval käisin ühes oma lemmikkohas, aga suht hägune vesi oli. Siis põikasime möödaminnes ühe nuki peale, kus see sügis polegi veel käinud. Nuriseda ei tohiks. Paari minuti pärast üks järgiujumine, veel paar minutit hiljem üks otsas, aga lahkus omavoliliselt. Siis mingil hetkel välja visates räme pusa tekkis. (Hankisin Trabucco. Võibolla ongi ülihea tamiil, aga mälu nagu akadeemikul - visates lendab nagu spiraal. Look tuleb tagasi lüüa tükk aega enne landi vette kukkumist, siis on variant, et tõmbab tamiili sirgeks ja pusa ei teki). Kerisin lanti tagasi kuni nägin sõlme. Paras pundar, landini ca 5 meetrit. Mõtlesin, et oleks pull, kui nüüd veel kala tuleks. Ja tuligi. Täismäng. Kerida ei saa. Tirisin spinnaga kala nii 10 ringi ümber enda, aga oli näha, et ma ei ulatu teda kuidagi käega võtma. Midagi, kivi otsast alla ja vedasin ta nagu koera keti otsas kaldale. 54 cm, suht kõhna. Mitte väga pika aja möödudes tuli pika viske peale otsa päris kobe tegelane, madistasin nii minuti, ja läks seegi. Ka neljas tuli mingil hetkel, aga just siis, kui ma olin ametis kivi otsast alla kukkumisega. Ja ei püsinud seegi pikalt otsas.

Täna samas kohas oli suht sogane vesi, ikkagi rammisin seal paar tundi. Ühe sain isegi kätte, aga see ei venitanud isegi jõeka alammõõtu välja. Siis jalutasin edasi ja naabruses oleval kiviplatsil avastasin selge vee. Suurte kivide vahel on pull püüda, pidevalt on oht, et jääb kinni. Üks hetk jäigi, peaaegu minu juures. Rapsisin paar korda spinnaga, siis rapsis "kivi" vastu. Tuli korraks pinda ja läks. Nojah.

Koos tänasega käidud see sügis merel 10 korda.. Kalad saadud 6 korral, ja tuleb tunnistada, et nupuks jäädud 4 korral oli kaks korda räige torm ja sisuliselt püüda ei õnnestunudki ning üks kord (kõige esimene käik) oli liiga vara ja vesi oli liiga soe. Ühel korral oli kõik justkui ok, ainult kala ei kohanud. Otsa tulnud ja kätte saadud kalade vahekord on ligikaudu 3:1, ehk siis vägagi nutune. Aga kui vaadata mõõdukate suhet alamõõdulistesse, siis on asi veelgi hullem. Kui see jaanuarikülm seda veevälja ära ei külmeta, ehk siis tekib tore olukord, kus sügishooaja saab sujuvalt kevadiseks "püüda".

Head lõppu kõigile ja kivid ikka kottidesse!

Mõõda Trabucco jämedus üle. Olen Trabuccoga sarnast jama kogenud. Hiljem mõõtmisel ilmnes, et on üle 15% poolil kirjasolevast jämedam.

Tervitused! Ja head uut aastat!!! Sai täna käidud ja ka kala näpitud, koguni kahte. Esimene u. 35cm oli ja teine l-42, mõlemad elavad edasi oma kena elu. Ei taha mitte suuremaid tulla, ainult pisikesi annab. Aga kuni ilm lubab nii kaua tuleb takka panna ehk tuleb siis ka suuremaid.
Edu teistele!

Ka mul eile idas 40 cm merikas tagasi ja suuremat ei trehvanud. Kala oli paras paksuke ja võttis jälle valge-kollane-musta Stripperit.

Ilm oli mõnusalt soe, vesi täiesti klaar ja kalamehi hulgim.

Täna olid ideaalsed tingimused üle pika aja. Läksin sõbraga täiesti uue koha peale. Kohe alguses nägin kuidas suur kala landile järgi tuli, aga ta isegi ei proovinud lanti võtta. Kuna pole ammu sellist looma näinud, siis võttis põlvist nii nõrgaks, et oleks peaaegu kivilt maha kukkunud. Veidi hiljem natuke eemal oli kaks kala otsas, aga mõlemad said minema. Üks oli kindlasti alamõõduline, teine selline võib-olla. Sõbral käis käest läbi viis kala, aga vaid üks läks kotti ja nägi veel viit kala, aga kuidagi loiud olid kalad. Päeva lõpus otsustasin ühele neemele ronida, aga lained olid kohati nii hullud, et mängisid minuga nagu ma oleksin poi. Õnneks oli ujumisvest seljas, sellegi poolest oli pärast kummaski kummikus pangetäis vett. Vihaga piitsutasin veel natukene, aga enne pimedat läks tormiks. Sõbra kala pidin ikkagi ise koju viima, sest ta hakkas mõtlema, et kui ta naine ei tea, et ta kalale läks, siis oleks kodus raske seletada lõhkise kõriga meriforelli päritolu.