Müstiline metsajärv - aidake lahendada saladust

Jõudu, seltsimehed!

Ma olen, ütlen täitsa ausalt, ahastuses. Ja sestap ka uus teema, kus loodaksin-ootaksin vanemate ja kogenumate nõuandeid ja soovitusi.

Mul on Viljandimaal pisike metsaäärne maaelamine, kuhu igal võimalusel põgenen. Eriti maasikamoosiks teeb selle aga tõik, et maja lähedal on ~3 hektariline järvekene, milleni kodust minut autoga või viis jalgsi. Ja ma olen sealt kala saanud - ja on teisedki saanud, ja mitte pisikesi, vaid täiesti arvestatavaid isendeid. Haugi, latikat, linaskit, väheldasemalt ka ahvenat. Ja muidugi särjepuru, igas mõõdus ja varjundis.

Möödunud suvel võtsin järve ründamise tõsisemalt käsile, sihipäraselt ja eesmärgiga astuda ka sellest järvekesest korraliku kala saanud meeste klubisse. Peale kuuajalist täiesti lootusetut ajaraiskamist käisin teadmisi värskendamas latikapüügi õpitoas ning sealt saadud uued ja vanad teadmised kombinatsioonis tõid juba järgnevalt nädalavahetusel latika koju ja edaspidigi õnnistas mõnel korral tublisti. Ahneks ei läinud kunagi, ühest-kahest kalast piisas alati. Põhiprobleemiks, millega seni mööda olin pannud, olid lipsutamiil, rakenduse raskustamine ja ettesöötmise tasakaalukus. Hästi, see selleks. Pastajanna nullipoisist kilo-poolteist latikameheks hakkamine tegi meele heaks küll ja kuna sügis ründas ja talv takistas, jäi edasiste oskuste arendamine uut hooaega ootama. Talv kaanetas järve kinni ja punkt hooajale.

Järv on, nagu öeldud, ~3 ha. Rohkete allikatega, nõrga läbivooluga ja suhteliselt taimevaene. Vesi äärmiselt puhas ning suviti kristalselt selge, kevadeti ja mõistagi peale sadusid pisut sagusem. Väga sügav, raamatute järgi sügavaim koht 18 meetri peale ulatub. Turbase põhjaga, st mudakiht on mehine. Sügavaks muutub järsku, paari-kolme meetri kaugusel kaldast on sügavus juba neli-viis-kuus meetrit.

Nüüd olen käinud juba kuu aega igal nädalal ühel-kahel päeval järvel. Hommikul vara, õhtul hilja, keset päeva. Söötnud ette, peibutussöödaga pommitanud. Proovinud maisiga, tõuguga, leivaga (ussi pole veel proovinud, nendega on mul seal metsas, imelik küll, kehvasti - samas möödunud suve kogemus näitas, et uss üleüldse järves kedagi peale särje ja ahvenatattide ei huvitagi). Käinud läbi kõik möödunud hooaja kohad, proovinud uusi sisse seada. Suurema kala osas vaikus. Null. Mitte ainsamatki. Isegi mitte ühtki võttu ei ole saavutanud. Eredaim hetk seni 210 grammi ahven, päeva ainuke esineja sealjuures, kes peale grupifotot koju tagasi sai. Viljandi järvest kuulen, tõmmatakse juba kõiksugu kala, ümbritsevatest jõgedest ei räägigi. Seega ei tahaks kuidagi uskuda, et lapik kala ja liinu veel "liikuma" ei ole hakanud selles pirtsakas metsajärves. Särge ja viidikat võiks püüda kahe käega ja selja taha hunnikusse loopida, haug mulistab ja möllab õhtuti, möödunud nädalavahetusel põrutas üks oma jahikires mulle koonuga vastu paati kaks korda. Aga latikas ja liinu oleks nagu haihtunud.

Mida sellises olukorras kogenum kalamees teeks või mida teeks teisiti, mida prooviks lisaks? Kas ongi kõige õigem järv lihtsalt jaanipäevani rahule jätta ja siis uuesti meelitama hakata? Või on siiski midagi sellist, mida ma ise oma tegutsemistes kapitaalselt persse keeran?

Ja üks asi veel. Vanemad olijad külas räägivad, et sellest järvest landiga haugi püüdma minna on täiesti mõttetu, ta lihtsalt ei võta lanti. Süüa olevat piisavalt palju selleks, et mitte pleki järele joosta. Haug on röövel, omade instinktidega ja kiskja ei küsi ega kaalu, vaid tegutseb - nii mõtlesin mina ja olen käinud (ja lolli järjekindlusega käin ilmselt edaspidigi) spinnaga vett piitsutamas. Ja tõsi on see, et ei ole landile hüpanud ainsamatki haugi. Ei voblerid, plekid, ujuvad, pöörlevad, rohuvabad ega silikoonid - ülepea üldse mitte miski - ei ole ahvatlenud haugi hammustama. Unda olen katsetanud seni vaid korra, edutult. On see siis tõesti tõsi, et kui haugil on söögilaud nõnda rikkalik nagu ta seal järves on, siis ta pleki peale sedasi põlgliku silmaga vaatab?

Ärge maha lööge, palju lolle küsimusi ja juttu ühe korraga. Aga "sellesse teise foorumisse" ei julge selliste küsimustega üldse pöörduda, seal kipuvad alkoholistid-grafomaanid oma lamisemisega silmanägemist ära võtma. Siin tundukse mõistlisemad mehed olema. Aidake, kui võite, üht lolli kalameest, sõbrad!

jaaaa....päris raske juhtum Kohta oled ikka proovinud vahetada? Kuna neile ju augud meeldivad,siis võibolla passivad kuskil sügavikes??

Ma pole küll latikapüügi ekspert, kuid kahtlustaksin ise ka sügavuse teemat. Eriti kui see veekogu nii sügav on nagu sa mainisid. Kui seda juba teinud ei ole, siis proovi kindlasti erinevaid kohti ja sügavusi.

Sama asi võb kehtida ka haugi puhul, ma katsetaksin raskete peadega kummilante, mis põhja lähedal ära käivad.

Aga muidu on sul ju vedanud, et selline väärt veekogu suvekodu lähedal (Y) Paljud veekogud ongi väga kaprissed ja nipid-nõksud tulevad aastatega.

Võib-olla on herr Wapsik see, kes muugib siin su järve saladuse lahti?

See et haug ja ka ahven ei tule eriti landi, võib igati sellest tulla et neil toitu nii palju käes ja kuna tegu nähtavasti suletud populatsiooniga siis ei tasuks ära unustada arengut, mida need kalad seal teinud on....Anne kanal tartus havi koha pealt umbes sama, ahven ka. kuigi vahel on ka helgemaid hetki. Sukeldujad ikka on rääkinud kuidas nad on näinud Anne kanalis selliseid meeter + havisid ringi loivamas..latika kohta vast nii palju et püüa sisse sööta 2-3 kohta, erinevate sügavuste peale. vaata mis siis toimuma hakkab... kui võimalik kasutada ujuv vahendit siis tee endale põhja relieef selgeks... Kari järves selline pull olevat et alla 9-10 meetrise ritvaga paadist püüdes pole midagi teha kuna kala kartvat paadi varju... loomulikult kui tonkat kasutad... aga proovi hoopis fiiderit või midagi taolist..

Tänud kaasamõtlejatele.

Senised latikad on tulnud kõik suhteliselt kalda äärest, 5-6 meetri kauguselt ja sügavuselt 5-6 meetrit. Sügavamalt olen ka proovinud, aga ei miskit. Paadivarju ja enese ülepea nähtamatuks või noh, vähemnähtavaks tegemisse ma olen suhtunud üsna tõsiselt - nagu kirjutasin, on järv ülipuhta veega ja läbipaistev. Paadiga olen pugenud kaldarohtu peitu, riietus ikka metsalaiguline. Siit kõrvalküsimus - mis värvi peaks paat sellise veega järvel ideaalis olema? Praegu on ta pruunikaspunane, kahtlustan, et see pole päris õige üldises plaanis.

Ettesöödaks olen kasutanud poesegusid ja kõige paremaid tulemusi on siiani andnud... Kõige odavamad, Prismas müügil olevad. Sisse segan teinekord ka keevast veest läbi lastud tõuku või purustet maisi. Keedet nisu on veel proovimata, proovin kindlasti.

Kõige kavalam nõks olla jälgida, mida vanad olijad teevad. Sellel järvel vanad olijad kõik kaldasse hoiavad, pole kordagi näinud kedagi üleüldse otse järve peal või kaugemal kaldast kui 7-8 meetrit proovimas. Mina olen ka ainuke, kel üldse paat roos loksumas.

Et järv ON pirtsakas, tõestab ka see, et väga paljud, kellega olen rääkinud, on vandunud, et selles lombis kala pole! Ei ole ja kõik! Peale seda, kui ise käed valgeks sain, naeran selle jutu peale habemesse vaid, aga sel hooajal null kala - see teeb sportlikku viha.

Wapsik, sulle erilised tänud ja tervitused. Olen su kirjutisi mujaltki lugenud ja neist ühtkomateist kõrva taha pannud. Oma vennaraasu võid ka tervitada, olime koolivelled ja pinginaabrid Nõo kooli aegu

Havi ja ahvenat võid proovida veel elus söödaga. Aga sellega tasuks ettevaatlik olla...eriti kui kasutada söödaks kalu mis pole sealt järvekesest pärit. Elus söödaga püüdmise kohta on mu meelest siin samas portaalis Nasha Rõbalka filmid seal näidatakse ja seletatakse suht hästi lahti et kuis ja mida jälgida.. kuid jah vene keelsed aga sellega saab ka aidata kui küsimusi tekib....1 asi mis veel võib tulemust anda seal järvekesel on see kui sa ammutad kusagilt põhjast muda ja vaatad mis loomakesed seal elavad...tõe näoliselt on need samad loomakesed just need millest latikas seal toitub...ja veel... ahvena ja havi koha pealt... kui paat olemas siis proovi sikuskat või põiki .... vaata ehk annab tulemusi....ja suur suur soovitus, ära jää kinni kohalike papide õpetustesse/juttudesse... vahel võivad need tõesti olla tõesed aga vahel on nad lihtsalt "seisma" jäänud teatud taseme juurde mis neile sobib ...ja mis paati puutub siis tee heledaksvarjust lahti ei saa aga heledam vari on siiski vast parem.
Mis värvi söötasid sa kasutad ? heledaid või tumedaid. ida pool peipsit ei peeta värvi eriti oluliseks vaid rohkem pannakse rõhku lõhnadele. kuigi seal ka siiski mööndakse et vahel on ka värv oluline.