See Möldri suurim on tõesti müstiline teema- lappasin läbi kõik tollased ajalehed mis digarist leidsin, ja mida pole, seda pole.
*Samas on teada, et eesti ajal üritati hoolega reklaamida eesti lõhepüüki ka välismaal- sellest rääkis Estline-i voldiku pilt kus olla 38 kg. Möldri lõhe(tegelikult 26 kg oma), ja DAM-i 1936.a. kataloog, kus samuti näidatakse Eesti lõhesid. Sama räägitakse ka ajalehes Vaba Maa. tollal asustati tohutul hulgal lõhemaime. 1933.a. prognoositi ainuüksi Keila-Joa kalamaja toodanguks 3 miljonit marjatera, kusjuures mari koguti just kalasportlaste, st. Tallinna kalaõngitsejate seltsi poolt, kes Keila ja Pirita jõgesid haldasid. Sügiseti valitses ajakirjanike hulgas nn. lõhepalavik - headest või halbadest lõhesaakidest anti jooksvaid reportaaze nii Põhjarannikult kui Pärnu lahest.
Kas Möldri 37, 75 kg lõhe pole viimaks eksitus? Ei ole leitud mitte mingeid kirjalikke andmeid peale selle, mis otsa lahti tegi, ja see oli Möldri enda artikkel koguteoses "Õngemees kalavetel" I, 1957. Lisaks leidsin hiljuti err arhiivist helilõigu kus tehtud saade Möldri enesega, ja seal ta kinnitab et lõhe kaalus 37 kilo "millegagi" ja kirjeldab nii selle lõhe kui ka Tallinna kalaspordiklubi seinal rippunud lõhe püüki 1963.a.
Üles jääb küsimus, kui väga kriitiline olla - kas Mölder leidis, et kuigi tegu oli eksitusega, ja kala kaalus tegelikult 27 kilo, et hilja on midagi siluda ja lasi samas vaimus edasi? Miks ikkagi ei ole eestiaegses kirjanduses, isegi mitte Eesti kalanduses mitte midagi 37 kg lõhe püügist?
Kuulake 27:03 ja 52:28
arhiiv.err.ee/vaata/kaheksakumneaastased...lder-ja-jaan-aarmann