Jõeforell vol. 6

Kaladel saab ise ka väga hästi vanust määrata näiteks lähima kooli bioloogia klassis tullakse kindlasti vastu. Ei usu, et luubiga saab lõhelistel määrata aga näiteks ahvenal saab aasta tsoone lugeda lõpusekaanelt.
Kuna kasv on suvel soojas vees kiirem ja talvel väga külmas vees peaaegu olematu tekivad soomustele ja luudele erineva tihedusega tsoonid ehk aastaringid. Forellil siis tähtsamad punktid mida tuleks teada vanuse määramisel:
1. Soomuse kasvu algus on keskkoht, kust tuleb hakata lugema aastaringe ja mõõtma soomuse juurdekasvu.
2. Lõhelastel kudemisajal osa soomust laguneb ja tekitab soomusele erilise üleminekutsooni ehk kudemisringi ja vahel saab selle järgi öelda, mitu korda kala on kudenud.
3. Lõhelistel võetakse soomus seljauime ja rasveuime vaheliselt osalt (küljejoonest kõrgemalt).
4. Kiire kasvu ajal (suvel) tekkinud soomuse osa näeb välja heledam, aeglase kasvu (talvel) juures tumedam.

Arvan, et omapüütult kollilt oleks päris huvitav lugeda kui vana kala on ja mitu korda kudenud.
Panen ka ühe näite siia, see küll 12 aastase siia soomus. Forellil peaks olema paremini loetav.

Kust see 12 seal tuleb?

Suhteliselt halb lugeda selle soomuse pealt aga nii oli kirjas pildi juures, kui vähe rohkem süvened siis saab ikka 12 ilusti kokku. Aga nagu ütlesin peaks lõhelistel paremini näha olema. Unustasin ka mainida, et aastaringidega saab ka kindlaks teha kas tegu on jõkke jäänud merekalaga. Teadupoolest kasvab kala meres kiiremini, et siis kui ringid on jäänud järsult kitsamaks siis on suure tõenäosusega jõkke jäänud merikas.

Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Öine sadu ja uduvihmane hommik ei jätnud muud võimalust, kui teha nii, nagu õpetas Oscar Wilde. Kell 10 sõitsin koduõuest välja, pool üksteist oli koll kaldal. Nii võib juhtuda, kui elad Järvamaal forellijõgede vahel ja töötad kodus. Kuna vesi oli veidi tõusnud, otsustasin soojenduseks proovida üht lõiku, mis suvel oli kitsas, kuiv ja risune ning ei jätnud mingit muljet. Kolm-nelisada meetrit ülesvoolu seda arvamust ei parandanud, aga siis tuli pika viske koht, ja ... otsas. Nii jõulist forelli ma polnud varem näinud, otsis kalda äärest peidupaika ja sööstis alla- ja ülesvoolu. Õnneks oli nires vaid põlvist saadik vett, nii et ma ei hakanud riske võtma, läksin jõkke ja tõstsin kala kahvaga välja. Kodus mõõtsin üle: L54 cm, 1670 g. Kalale maitses Gamakatsu konksule seotud tibukollane marabuusulg punase kuusekarraliblega ja kolmegrammise raskustinaga (oeh, see kõlas nagu snoobi jutt restoranis). Kollane liits oli eelmisest (edutust) korrast otsa jäänud, õnneks ei viitsinud vahetada. Sportliku koormuse saamiseks jätkasin püüki. Pisikesi tuli nii puna-valge liitsi kui ka nr 1 DAMi pöörleva otsa. Viimasega sain veel ka L40 cm, otse jalge eest, ühe rohusaarekese kõrvalt. Aitäh, Oscar!

Ilusa suure peaga kala ja hästi õnnestunud pilt! Ootan ka juba laupäeva, et end kuhugi ära mahutada.
Õnnitlused ilusa kala puhul!
Meelis.

Paneks ka siis vahepeal mõningad käigud kirja.
Esmalt siis neljapäeval sai käidud uut jõge avastamas. Tõsiseid püügiplaane otseselt ei olnud ja terve päeva sai mõtiskletud kas minna või mitte. Õhtuks siiski suutsin jalad alla võtta ja sai otsitud kaardilt sobiv lõik välja ja sammud jõele seatud. Kuna kell oli lõpuks juba küllaltki palju ja läksin niiöelda jõega alles tutvuma, võtsin ka koerad endaga kaasa. Jõgi ise oli väga ilus ja kiire vooluga ning esimese paarikümne meetri läbimisel ka kontakt kalaga, mis seekord jäi ka viimakseks antud lõigul. Kindlasti plaanin sinna tagasi minna veel kui vähegi aega rohkem. Kala kaaluks pakuks nii 400-500g, täpsemalt mõõtma ega kaaluma ei hakanud.

Täna hommikul või noh isegi võiks öelda, et lõunal sai tehtud otsus minna ikkagi kuskile katsetama. Ilm tundus minu arust kalastamiseks super hea. Seadsin sammud jõele kus varasemalt käinud 2-3 korda, kuid viimati sai nähtud väga korraliku kolli seal askeldamas. Täna kahjuks teda enam samas kohas polnud loomulikult Jõele sain lõpuks alles 13.00-14.00 vahel. Kontkate oli, aga vähem kui eelmine kord antud lõigul, pean ennast veel alles üsna algajaks forelli püügil. Kuradid ei taha otsa jääda viimasel ajal kuidagi. Juhtunud päris tihti, et kala tuleb otsa suhteliselt jõuliselt ning paari kerimise peale kaob sama müstiliselt kui tuli. Konksud käega katsudes tunduvad olevat ikka teravad, ei tea milles jama... Igatahes enne vihma sain kaldale ütleme 500-600g forelli ja täpselt siis kui vihma sadama hakkas tuli veel üks korralik tegelane otsa ja suhteliselt kalda lähedal. Nähes mind tegi kiire sööstu kaugemale, pööras ringi ning lendas ma arvan, et vähemalt meetri kõrgusele õhku ning sülitas landi välja :blink: Sellist nalja pole minul enne juhtunud Hakkasin korraks isegi kahtlema kas too tegelane oli ikka forell, käis korraks peast läbi, et ehk oli hoopis viker. Samas ei tea, et antud jões teda eksisteeriks. Päeva tipuks jäi aga hoopis see, et suutsin korraga ära kaotada nii prillid kui ka kahva Õnneks leidsin need lõpuks ikkagi üles, aga seda ka vähemalt 300-400m tuldud teed tagasi kõmpides. Aa ja ujumas sai ka ära käidud kuna ei tahtnud uuest lemmik landist loobuda Nüüd mõlgutan mõtteid kuhu võiks järgmisena minna. Ilmselt kuskile harjumaa piiridesse