Eilse käigu lõpptulemus kujunes selliseks, et õhtul koju saabudes oli piisavalt põhjust, et väike pits valada niiet polnudki lõpuks aega enam ennast arvuti taha lohistada. Seetõttu siis kirjutan täna.
Sai siis käidud jälle oma lemmilõigul, kus viimane kord väga ilus suur kala otsast minema sai. Hommikud on juba nii varajaseks saanud, et seekord ei suutnud kuidagi õigeks ajaks silmi lahti saada ja nii ma siis alles 8ks kohale jõudsin. Kuramuse külm oli ikka hommik, tagantjärgi tarkusena oleks võinud tunnike-paar hiljemgi jõuda, sest minu suurim kartus, et keegi juba ees on, jäi õnneks ainult kartuseks. Algus oli järjekordselt võrdlemisi igav, seekord ei näinud ühtki kala selles alguse madala lõigus, kus viimane kord kalu kõvasti oli. See muidugi võttis oluliselt entusiasmi alla aga eks kui juba tuldud oli, siis püüdsin edasi. Pealegi teadsin ju, et ees mind see suur kala ootamas, kes eelmisel korral minu vastu 1-0 võidu sai.
Kohale ligimemale jõudes ka sammud aina vaiksemaks jäid ja lõpuks lausa hiilisin. Kuna vesi seal ülimalt puhas ja päike oli päeva kõrgeimas punktis siis märkamatult liikumine oli väga keeruline. Siiski sain sellega hakkama. Esimene vise ja natukene kerimist ja näen, kuidas torpeedo landi juurde tuleb ja teda pea kaldani jälitab aga ära ei võta. Päris hullu adrenaliini ikka selline vaatepilt organismi süstis. Käed värisevad, mõte on kuidagi ähmane, otsustan siiski teha ühe sigareti ja lihtsalt oodata. Kui suits lõppes, tulin vist kala jaoks otsustavale ideele - vahetada lant. Kuna eelmisel korral ta selle are musta, punaste täppidega landi otsast pääses, siis arvasin, et äkki kalal see meeles oli ja seetõttu ei haaranud, vaid lihtsalt jälitas. Panin siis otsa ühe teise are landi, mis oluliselt neutraalsemates toonides ja tegin heite. Vise ei õnnestunud üldse, lendas keset vett ja palju rohkem vasakule, kui tahtsin. Mõtlesin, et kerin kiirelt välja, et teha uus vise, mis lendaks ikka sinna, kuhu vaja aga siis see torpeedo sööstis uuesti ja võttis ära. Kõik käis ülimalt kiirelt. Pole varem nii kiirelt kunagi lanti kerinudki, ikka aeglaselt, pausidega, mängitades aga nüüd siis selline kiirkerimine ja kala poolt nii otsustav käitumine. Järjekordne asi, mille peale mõelda, võibolla peaks niimõnigi teine kord sedasi kiirelt, kui mitte väga kiirelt lanti kerima?
Möllu ja madinat tegi kala ikka hirmsasti, kuni lõpuks hakkas rullima nii, et punus nööri ümber enda ja siis ka jõud rauges. Ümber saba oli lausa 4 tiiru peal, ümber pea ja keha vist 15 ringi. Andis ikka harutada pärast!
Mõõdud siis sellised: L56 ja 2025gr. Isane kala. Niiet ei läinudki kuigi kaua, et rekordit parandada
Pildike ka:
Pidin muidu täna ka minema aga hommikul külmikusse vaadates, et suutnud mõjuvat põhjust välja mõelda ja jäin hoopis koju.
