Lisan ühe algaja reportaazi veel siia juurde :lol:
Eileõhtune käik lõppes igati edukalt, kuna kamraad suutis hilisõhtul wooly buggeriga ühe L46 ära meelitada. Kala käis lõigul kenasti pinnas, kuid päeviku vastu ei näidanud üles vähimatki huvi... ilmselt polnud veel valmikuaeg käes, lendamas oli neid igatahes vähevõitu. Uppuv mutukas oli selles suhtes strateegiliselt asjalik lüke (ega me ise poleks muidugi selle peale tulnud, vaid lõigul kohatud lennukaveteran jagas lahkelt nõuandeid, tänud talle!). Kõva tulemus igatahes, arvestades asjaolu, et me mõlemad veel "rohelised".
Täna refreshisin kella 5ni õhtul ilmateenistuse satelliidipilti, kuni lõpuks tundus et püügipiirkonnast on suuremad pilved üle liikunud. Kerge skepsis oli muidugi sees, et kas ikka peale vihma ning pilvisusega on üldse mõtet jõele minna, aga käed värisesid nii jubedalt, et ei suutnud koju jääda :lol: Jõe äärde jõudes silmasin üllatuseks ka mõnda päevikut ning üsna pea nägin pinnas aktsiooni. Mõne heite järel jõudis kahva silma järgi nibin-nabin mõõdukala. Kuigi sai seatud eesmärk vahelduseks miskit koju viia, jäi see kala südametunnistuse järgi seatud alammõõdust tublisti väiksemaks.
Ülesvoolu liikudes silmasin veel paari sulpsatust, kuid võtma kedagi ei saanud...kuniks ühel hetkel käis jõkkekukkunud lepa all korralik mürgel. Viskesektorisse hiilides oli selge, et see kala on toitumise peal väljas - käis veel mitmeid kordi pinnas. Kuna heita oli antud kohas suhteliselt ebamugav, sai paar meetrit nööri välja lennutatud ning putukas allavoolu, lepaoksa poole triivi lastud. Vajalikust kaugusest oli puudu veel umbes 20 cm, kui kala jälle pinnas käis. Kulus loetud sekundid, kuni minu poolt pakutav maiuspala õigesse kohta jõudis - kohe toimus ka korralik sulpsatus ning teiselpool nööri siples mingi vähe korralikum tegelane. Ega ma temaga kaua kakelda ei jõudnudki, kuna peale jõulist sööstu jäi see kala koos putukaga leparisu sisse... loodetavasti toibub sellest kogemusest. Peale antud mürglit üritasin veel paari kala ära meelitada, kuid äkitselt oli toitumine nagu noaga lõigatud - võibolla mõjus negatiivselt suur püügikoormus, kuna lõigule saabus ka paar spinninguga kütti.
Kuna valget aega oli jäänud ainult tund-kaks, sai kümmekond kilti eemale, uuele jõele kihutatud. Püügipaika jõudes silmasin koheselt ka toituvat kala ning meelitusprotsess algas
Kuna sihtmärk asus ka seekord suhteliselt ebamugavas kohas - kaugel, teiselpool kallast suubuva lisaoja alumises osas, kulus putuka õigesse kohta lennutamiseks kümmekond viset...kogu aeg jäi natukene puudu. Peale õnnestunud heidet toimus putuka maandumispunktis koheselt korralik sulpsatus. Haakeliigutuse järel tundus, et antud kala võib isegi natuke korralikum olla, küll sõitis risti üle jõe, küll allavoolu. Mõne pingelise minuti järel maandus kahva kahjuks siiski suhteliselt väike kala, siiski suurem kui õhtu esimene isend. Kahjuks oli putukas väga sügavale neelatud ning see oli välimise lõpusekaare taga kinni, verd oli palju...Igatahes sai tänaseks seatud eesmärk täidetud, õnneks ilma suuremate kahetsusteta, kuna pidin antud L40 piinad niikuinii lõpetama.
Vaatame mis uus nädal toob, äkki päevikuaeg veel ikka kestab!