Hannes siis palus siiapoole ka vastata.
Esiteks rakendused:
1) line rakendus - võistluspüügil välismaal ainukene lubatud rakendus. Võtt selgelt näha, aga kuna puudub stoperdamine siis puudub isehaakimine ja kõik sõltub õngitseja enda refleksidest ja oskustest. Pealiini katkemisel saab kala täiesti vabaks
2) Loop ring (2 tüüpi - sümeetriline ja a-sümeetriline) - sümeetrilise eesmärk on näidata võttu ja kiire isehaakimine tekitada, a sümeetriline on sisuliselt nagu paternoster ja annab ennem võtust teada ja alles hiljem tekib isehaakumine.
3) paternoster - tonkarakenduse laadne - korv kinnitatud liini lõppu ja lips kinitatud pealiinile
4) inline - vähe kasutatakse eestis, kuid sarnane line rakendusele.
Nöör ja tamiil.
Oleneb tamiilist - feedri tamiilid enemasti piisavalt väikese venivusega ja kui võtta kallimad ja profi omad siis nende venivus on veel väiksem ja on väga ligilähedale nöörile juba.
Nööri eelis on pikkadel maadel, kus nöör suudab paremini võttu edastada. Kuid on nööril minujaoks ka mitmeid miinuseid :
1) shockleadrit tuleb kasutada - kui sõlme korralikult ei tee võib segama hakata ja probleeme põhjustada. Lisaks kui 0,08/0,010 nööriga viskad raskemat raskust siis võib heal juhul sul näpust tüki ka ära võtta.
2) korvikadu võib olla suurem - jah kuigi nöör peaks olema tugevam kui tamiil siis nööriga pole mina suutnud korvi "hüppama panna" ja sellest ajast kui liikusin taas tamiilile on korvide kadu olnud null
Emajõel 0,18/0,20 tamiiliga saab kenasti hakkama. Pärnus kaugemalt püüdes on nöör jällegi parem. - ehksiis mõelmad võiks olemas olla.
Söödakorvid
Eks söödakorvid ole jällegi kuidas kellelegi - rusikareegel ütleb, et söödakorvi raskus peab olema selline,e t põhjas ei liiguks, kuid samas kõige kergem. Paremad korvid on "tiibadega" - Vegas, Feedersport, Akara, Fox - need võimaldavad korvil kohe kerimise alguses pinnale "lennata" ja tänu sellele väheneb jällegi ka kinni jäämise oht. Söödakorvi suurus oleneb kalade võtu aktiivsusest - sissesöötmisel kasutada suurema mahuga korve.
Ridvatugi
Personaalne eelsitus täisti - kes mida kasutab - mina kasutan tavalist "pulga" moodi asja:
Sump
Võistlusmääruses on enamasti määratletud ära kui pikk sump peab olema - isiklikult kasutan võistlus määrusega sumpa (4m) - mida rohkem vees seda õnnelikumad kalad on. Ja juhul kui kallas on kõrge/aeglaselt läheb sügavamaks on rohkem sumpa vees ja jälle kaladel parem.
Kahv
Kahva eesmärk on ikka kala kiiremini ja turvalisemalt kätte saada. Palju äraminekuid timub just sellistel maadel, kus kala on kohe-kohe käes. Kahv on nagu käe pikendus. Lisaks kui lohistad kala madalas vees/liivapeal võid kala vigastada (kivid rannas, klaasikillud jne).
Võistlustel kasutatakse pikemaid kahvasi 4+m - niisamapüügil oleks 3m kahv täitsa piisav.
Sõel
Sõel on söödategemisel vägagi tervitatav abimees - esiteks olenevalt kohast küs püüda saab suurema fraksiooni ja osakesed välja sõeluda, et oleks ühtlasem ning pärast sööda valmis segamisit uuesti läbi sõelduda, et sööt jääks ühtlasem jälle ja õhulisem.
Kuna minu teadmised feederdamisest võivad olla lünklikud siis ehk Kasutaja "madis" võib veel mind täiendada ja lisaseletusi anda.
