Võta mõnda asja pisut rohkem huumoriga, kõik inimesed pole hirmus surmtõsised. See minu fraas järva naistest ja forellindusest oli ju otsene tuletus "tõelise forelliküti" mõttemaailmast, kelle jaoks forellipüük ja järvamaa on sünonüümid. Usu või mitte, aga ma tegelikult tõesti ei arva, et Järva naised on forellipüügi nüanssidega rohkem kursis kui Võrukad.
Endal käik samuti tehtud. Juhuse tahtel kusjuures Järvamaal, aga siiski mitte "nendel" jõgedel. Öösel sõitsime ja varavara hommikul alustasime. Suht alguses sain haugi, kellel oli leech viisakalt suunurgas nagu sigaret. Ilusti mõõdus ja mulle haug maitseb, niiet kotti. Siis teinegi haug, kes roika üles leidis, sinna tamiili ümber keerutas ja siis järsu tõmbega jeehat pani. Muidugi koos leechiga. Siis ühes augus silma järgi ca kilone säinas otsa tuli (enam ei ole keeruline jõge ära arvata
) aga konks ülalõuga jäi ja läks otsast. Siis lõpuks ka kauaoodatud täpikute võtud. Paar pisikest ja siis võrdlemisi madalas mõõdukala. Nii kummaliselt käitus, et kala olemasolu fikseerisin liiga hilja. Jälle läinud. OK, ühe 41-se ikka välja meelitasin. Kiires voolus oli päris lahe temaga "maadelda". No ja siis üks säinas ka lõpuks otsa jäi ja kotti rändas. Samas mõõdus täpikuga.
Huvitav seik oli aga tamiiliga. See, mis kasutusel, on peal olnud juba liiga kaua (ei julgegi öelda. Tõesti liiga kaua) ja ega seda pikkustki eriliselt järel polnud. Ma kohe kuidagi ei sattunud poodi sobivatel kellaaegadel, aga hoopis oma vanu aardeid sorteerides leidsin 4 rulli madeinjapan tamiili. 2 tk kollased 0,20 mm ehk siis just see mis vaja. Teised kaks olid 0,25. Nende rullide vanus on aga 15-20 aastat. Tõsi, mingis kastis nad olid ja kastiga kapis ehk siis pimedas, aga ikkagi vanad kui taevas. Käega testides täitsa ok tundusid. Ja tänase testi kaladega ning leechi kinnijäämistega läbis see edukalt. Kui elukala ära läheb, eks ma siis seisan paar minutit peegli ees. Seni aga jätkan sellega.
