Jõeforell vol. 8

Purdi mõisa alt sain eelmine aasta 2 vikrit....neid oli seal veelgi. See aasta tühjus. Olen püüdnud kuskil 1km Jägala kraavist ülesse...jõgi avar ja lai, kuid vool praktiliselt puudub. Mina sinna vast enam ei roni, kuid ega seda forkat ei saa ju kuskil välistada.

Niisiis 1191km ja 13h Eestist sõidetud ning jõudsime eile Muonio lähistele Rajamaa puhkekeskusesse kohale. Loodus ja jõed on ilusad ning kiirevoolulised. Kuid vääriskala tuleb vähe kuidagi. 1 harjuse olen kaldale toonud ainult ning on ka mõningad ära läinud kuna püüan lõigus kus peab ilma kidata konks olema. Üldiselt on siin nii, et 2 jõe lõiku siin kus peab ilma kidata püüdma ja ülejäänud jõgedes võib püüda kidaga. Päevas on lubatud kaasa võtta 1tk 35-45cm harjus ja 1tk lõhe mistahes mõõdus. Jõeforellid peab tagasu laskma. Täna siis lähme õhtul lõhet proovima suuremale jõele. Eks näis mis sellest ettevõtmisest saab.
Panen ka mõningad pildid:

Üle oioi kui pika aja sain täna jõele. Nirele, täpsemalt. Sinna, kus poolteist kuud tagasi pidin ära uppuma. Nüüd olid asjad jälle normis, ehk siis allapõlve vesi. Sogane, rsk. Nii ma ei näinudki seda kala enne, kui leech oli sisuliselt juba veest väljas. Ja ikkagi rabas ta ära. Ei märatsenud, lihtsalt hästi aeglaselt ja jõuliselt rullis ennast ja vonkles küljelt küljele. Ja kui ma lõpuks tamiili pisut järgi sain anda (tegevus oli ca 1 m tamiili otsas, nire laius ka ca 2 meetrit, pigem isegi vähem), ta lahkus. Siuke poolteist, pakun. Või ok, sutike vähem. Kena kala. Ja kuidagi sama keiss, nagu Raiko siin hiljuti mainis: täiesti külmaks jättis, et kätte ei saanud. Kahju oli ainult sellest, et ei õnnestunud tõelise võitluse peale asja viia. Enivei, ühe 42-se võtsin hiljem ära ja üks pliiatsi mõõtu haug varastas mu leechi. Vot see võttis ropendama.

Nüüd ehk leitsakuga asjad ühel pool ja saab jälle normaalselt käima hakata. Jõgedel, ma mõtlen.

Hea kuulda, et aega leidsid Krt, on ikka meestel valulävi kui 1,5kg kala enam emotsiooni ei tekita

Pikk paus on meeled ära nüristanud, mis muud...

Eile õhtul sabistas üle pika aja vihma. Sõitsin küla taha nirele. Truubi juures seisis auto, autos istus noor blondiin, ütles: "Mina olen siin niisama ilus, mees püüab jõe ääres kala." Mis siis ikka, läksin läbitrambitud lõigule. Kohe sain sirpsabaga kaks rabamist. Siis panin otsa nr 0 valge Mepps Aglia, tahtejõu kasvatamiseks. Tulin mõne päeva eest mere äärest, püüdsin seal kahlates haugi 10-20 korda raskemate lantidega. Sain hakkama küll, võttis 35 cm forell. Pärast tegin kähkuka auto juurest ülesvoolu. Nublakas tõi täpselt sama suure. Olin põlvini vees, kala sööstis üllatavalt visalt, õhtu hämardus ja pea kohal tiirutasid nahkhiired. Kokku 70 cm forelli, pluss mõned päkapikud. Olin rahul, seekord ei pidanud kodus kala puhastama. Purgitäis haugiäkist ootas külmkapis.