Jõeforelli hooaeg 2015

Minulgi sama küsimus - kas asustatud kalad ei võiks olla merika noorjärgud? Kui nad merre ei saa, siis ju jões peaks ikka püsima ja ka järelkasvu andma. Või mis?
Leiaks minagi raha, et õlg alla panna, kahjuks teadmisi veel napib, et ise asja ajada. SA EF's kindlasti hinge ja teadmistega mehi on.

Kui ma ei eksi, siis on kaardijõgede asustusmaterjalgi läänemere merikatest. Salmo trutta on nii neetult plastiline, võid ühed samad järglased jõkke, laskumisvõimalusega jõkke (meri) ja järve panna, kohaneb oma elupaigaga kohe ja saadki jõekad, merikad ja järveforellid. Aga tõesti, forelliasutuse mehed peaksid kindlasti teadma kust ja kuhu.

Mina küll meriforellile ei panustaks, väljapääs ju ikkagi igast jõest, kuigi tagasipääs on võimatu. Nii on meriforelle korduvalt lastud Jägala harujõgedesse, 1 - 2 aastat olenevalt maimu vanusest on neid alamõõdulisi kõikjal näha, kuid seejärel suve alguseks on järsku kadunud. Näiteks vaatamata meriforelli poegade asustamistele Mustjõest forelli ei leia. Ju on neil ikka liiga võimas siirdekala instinkt kohaliku asurkonna moodustamiseks.

Nu kindlam oleks muidugi jõekat asustada aga pole ju seda võtta kuskilt. Huvitav, kas kuskil on ka eraldi välja toodud, kui suur on maimu suremus vahemikus 2-3 aastat? Ja siis 1-2 aastasena ning 0-1a. Ilmselt see suur suremus pigem ikkagi koorumisjärgne teema on. Ise pakuks, et kui asustada paariaastast maimu, siis see loomulik suremus enam nii suur küll ei oleks. Ega ei arvagi, et 100st kõik kudele jõuaksid paari aasta pärast aga 25 võiks ju küll, mis polegi ju halb number? Eriti arvestades kesiseid kudetingimusi - sellest ka liigset kasu ei tõuseks, kui kõik 100 kala ühe-kahe pesa peale kordamööda oma marja lahti kraabivad....
Merikateemast veel niipalju, et enda loogika ütleb, et otse merre suubuvasse jõkke pole vast jah liigset pointi merikamaime lasta kuna pigem nad ikka jeehat tõmbavad jõpuks... Mida kaugemale merest, seda suurem ehk ka tõenäosus, et nad kuhugi püsima jääksid. Aga see puhtalt minu arvamus, mis tugineb lihtsale inimloogikale, vb keegi oskab seda faktiliselt ümber lükata...

Paariaastastel on ellujäämis% kahtlemata kõrgem, aga julgen puusalt panna, et sa Svennu, pisut liiga optimistlik oled. Mingi kalaraamatu andmetel (ausalt, nime ei mäleta, aga äkki lausa Pihu teos) on toodud näiteks haugi kohta, et ühest kudemisest saab suguküpseks vaid kuni kümmekond kala! Ehk siis ikka väga hädine protsent. Suurim kadu on kahtlemata esimesel aastal, aga kardetavasti jaga Svennu see number vähemalt 5-ga, isegi kuni 25-ga. Ma siiralt loodan, et tegelikkus on roosilisem ja mina eksin.

Looduses on asi nii, kui iga kala kohta tuleks üks samaväärne järglane, siis oleks iive neutraalne. Meil kipub siiski juba kaua negatiivne olema.