Igastahes sai täna taas Järvamaal käidud. Ilmateade küll lubas 0 kuni -5...minu auto aga näitaks hommikul -6,5/päeval -6 ja õhtul jälle -6. Seega pool päevast olid mul kordamööda suus 3 esimest rõngast ja leech. Ei mäleta millal oma naistki nii kaua suudelnud oleks
Loomulikult ka vesi kahlakates, kuid sellest polnud eriti lugu. Püük oli üsna igav....sain katsuda vast kolme kala, neist üks andis isegi mõõdu välja, oli ca L37 (vaatasin ridva pealt, mitte ei otsinud linti välja...nii, et ei pea maha tegema mind
) Seega oli linnuke kirjas, mõõdukala vähemalt. Püük oli niigi keeruline, pidev lumest läbi vajumine, terve jõeäär krabises...seal, kus ei krabisenud, seal oli imeõhuke jää, mis pragises. Lootust kalale ligi hiilida üsna nullilähedane. Tagasi matkamine oli katsumus omaette....olin 3 korda siruli maas, lihtsalt ei jõudnud - pidev läbi lumekooriku vajumine. Vere maitse oli suus ja oleks veidi rohkem jaksu olnud, oleksin vist nutnud ka. Õnneks lume söömine veidi aitas. Metsas lamades mõtlesin küll, et AITAB! Uuesti lähen kalale, siis kui on kevad. Aga kui riided vahetatud ja 10 minti juba soojas autos oldud, hakkasin juba uut plaani mõtlema...ikka ei õpi neist jamadest.