Eile õhtul, päikeseloojangu ajal käisin haugi taga ajamas. Metsa, laisi äärde, jõdsin pool tundi varem ja konkreetselt, mitte ühtegi kala. Kui aga päike metsa varju hakkas vajuma, läks lahti. Kokku sai püütud umbes 1,5 tunnikest. Kala oli kõikjal, alla põlve lagedas vees, kõrkjate vahel, puusani vees ja paksu penikeele all, ainsaks tingimuseks oli, et mets päikese ära varjaks. Kala "front" liikus lahedalt päikese loojudes üle laisi:). Landiks kasutasin oma ühte Hiiumaa kinniste vete lemmikut, blue foxi vibraxit. Kui suvel ja sügisel töötab ahvenakarva variant, siis kevadel kasutan punaka varjundiga hõbedast, millele tõmban punase markeriga mõned triibud peale. Nad on enda landile ka toreda punaka tuti taha ehitanud, mis meeldiva üllatusena seal ka püsib!. Kahjuks ei olnud poes hetkel number 5 saada ja pidin 4-ga püüdma. Selle kolmik on aga natuke liiga väike ja suurem haug kipub tihti otsast minema, samas, sellises kalasupis ongi see pisuke lisapõnevus asjale. Kaasa võtsin lõpuks 6 haugi, suurem hulk sugulasi külla tulemas, vaja külmik kotlette täis laduda.
Aga põhiline oli minu jaoks see, et lõpuks ometi sattusin peale korralikule ahvenarallile. Olen seda aastaid ja aastaid nillinud ja lõpuks tuli ära ning seda siis ajal, mil seda vist väga ei oleks pidanud ootama. Igatahes sai väga madalast veest, kõrkjate vahelistest 10x10m lompidest seda kohati pea iga viskega. Kaasa võtsin lõpuks 15 suuremat isendit, suurim sealjuures nõksa üle poole kilo.
Ainus mõru pill oli see, et tahtsin paarile Lõuna-Eesti sõbrale ka seda lahedat püüki näidata ning olin kodus gopro kaamera ilusti laadima pannud, aga, kui metsa jõudsin, avastasin, et olin selle sinna ka jätnud... nüüd ei teagi, peaks vist täna-homme korra veel minema sinna, et asi ka filmile saada.
Ära tulles nägin ka sellist peaaegu mõõdus lutsu jalge ees ujumas. Selle kala püügi peaks ka kunagi talve saabudes konkreetsemalt ette võtma.