Jõudu!
Eilne laulupidu polnud ikka päris see õige, rahvast oli aga endal olid sõnad halvasti meeles ja viis sootuks ära ununenud :silly: sellepärast laulupeol praegu pikemalt ei peatugi.
Läksin siis täna uuele katsele. Ei olnud kõige varajasem ärkaja, kuid jõe äärde jõudes ei paistnud seal kedagi olevat. Sättisin asjad valmis ja tegin ühe pikema jalutuskäigu soovitud lõigu alguseni. Tõmbasin jõudes natukene hinge, sättisin varustust ja alustasin siis vapralt püügiga. Kohe alguses hakkas mind häirima kõik see jää ja lumi, mis oli hommikuses paaris külakraadis mõnusalt krõbedaks muutunud. Jäi loota hästi sätitud sammudele ja pikkadele visetele. Üsna ruttu hakkas ka juhtuma. Üsna püügi alguses üks priske kala rabas lanti, tegi paar jõulisemat siputust ja kadus. Kontakt kalaga tagas täieliku hommikukohvi poolt alustatud äratuse, silmadesse tekkis sära ja püüdsin hoogsalt edasi. Mõned meetrid ja visked hiljem olin jälle tegevuses. Tegin taaskord maksimaalse pikkusega viske kõrge kuivanud pilliroo vahelt, kerimise ajal hakkas mind kogu see pilliroo majandus häirima, otsustasin siis poole kerimise pealt natukene seda asja seal harvendada ja mugavamaks teha. Lasin vändast lahti ja hakkasin vaba käega "maltsa" kakkuma, samas tõstsin ridva otsa sujuvalt üles ja enda poole, et lant ikka samal ajal mängiks, korraga tundsin korralikku tõmmet. Suutsin samal ajal pilku landi poole keerates teha ka kerge haakimisliigutuse ja kala oli kenasti otsas. Meeletu rullimise järel tõstsin kala kaldale. Kala siis L52.
Edasi oli mõnda aega üpris vaikne, paar toksamist ja kõik. Siis üks mõõdu piiri peal kala, kes tegi oma väiksuse kohta väga palju möllu. Seejärel samast basseinist järjekordne võtt, kala oli väga agar, korralikud pikad sööstud peidupaikade poole vaheldumisi ilusate küünaldega, lõpuks sain ta kenakese võitluse peale kätte. Kala L48, kuna kala oli kotis juba olemas siis see ilus kala sai C&Ri osaliseks.
Selleks hetkeks hakkas väikest miinuskraadi oluliselt võimendav igast väiksemastki avavusest sisse puhuv tuul mind häirima. Tekkisid juba mõtted, et jääb vist pool planeeritud lõigust püüdmata ja lähen autosse ära. Kuid samas võtt oli hea ja ei tahtnud sugugi ära minna. Tegin siis mõned virgutusharjutused ja püüdsin vapralt edasi. Üsna pea selgus, et otsustasin ikkagi õigesti. Lanti himustas kala, kes oli justkui päeva suurim, mulle jäi isegi mulje, et vist isegi üldse minu suurim kala... kui oleks selle kala kätte saanud. Meeletu hooga ta lanti korralikult rabas, muutis kiirelt suunda ja kadus, kahjuks ilma minu landita, see jäi üksikult mu jalge ette seisma oodates, et ridva hoidja teda imestusest sinna ei jätaks. Natukene maad edasi käisid üsna lühikese vahega otsas kaks mõõdus kala ja auto juba paistis.
Riiete valik oli täitsa õige ja paras, kuid ei osanud arvestada tuulega, tuul kiusas mind lagedatel korralikult, pool teed koju tundsin, et auto kliimaseadme temperatuuri reguleerimise nupp on vist kraad liiga palju sinise värvi poole keeratud. Lõpuks soojenesin ikka üles, õnneks ei suutnud nahavahele pugenud külm head emotsiooni mitte kuidagi rikkuda.