Jõeforelli hooaeg 2019

Mis püügisurve? Pärnu jõe sellel lõigul pole enam 15 aastat isegi mitte kaldal käimisradu!

Esimest korda 40. aasta jooksul näen sellist pilti, olen sellest avaldanud ka foto ühes Eesti Looduse numbris.

Kalamees ei käi seal kus kala ei ole- täpsemalt öeldes ei ole seal enam isegi haugi, ainult labakindasuurused särjed ujuvad ringi.

Tegime inspektoritega esmased veeanalüüsid. Aluselisus on tõusnud- senise 7 asemel 8-le, seega on hapniku hulk vees teatud määral vähenenud. Umbes samal tasemel on ta näiteks Pirita jões.

See analüüs oli aga liiga odav, vaid 300 euri eest, liiga vähe elemente sai võetud, vaja on vähemalt 800 euri eest.

Rääkisin just prof. emeritus Anne Luigega. Ta ütles, et veekvaliteedi poolest on Eesti EL riikide hulgas tagantpoolt neljas. Rääkisin ka siin kirjeldatud olukorrast Pärnujões. Ta ütles, et glüfosaatide kogus on paljudes jõgedes eestis nii kõrge, et on loodusliku ringluse ahelas tsütoplanktoni täiesti rivist välja löönud.

Nii mürgitatakse meil forellijõgede allikaid. Sopa ja Norra allikad Järvamaal

Siin parem kaart ja lähem teave

www.maheklubi.ee/upload/Editor/Nitraadid...0vees_25_10_2017.pdf

Väike vaheldus nipi monoloogile teemasse ka.
See aasta on saadud ülivähe jõekat püüda. Kokku olen ära võtnud 2 forelli kogukaaluga üle 2kg natuke.
Viimase püügi algus oli suht pettumus. 5km jõe ääres rassimist, hunnik alamõõdulisi forelle, landikadu 1 Rando Punane Lakk ja munad märjaks.(viimane on vist antud tootja kahlakate viga, et munade juurest hakkavad lekkima) Lant jäi ühe alamõõdulise forelli lõugade vahele kuna tamiilil oli nõrk koht sees ja siis otsustas puruks minna valel hetkel nagu alati.
Peale 5km oli kopp juba ees ja oli kaaluda kas lõpetada või võtta veel 1 lühike lõik mujal. Õnneks sai viimase kasuks otsustatud.

Isane kala L49 ja 1120G.
Punane lakk ikka veel töötab nagu näha. Proovitud sai nii kollast kui rohelist aga punane oli selle päeva parim valik.