Jõeforelli hooaeg 2020

Sain just vastuse KKIst. Käidi täna kohapeal ära, lubati võimalikult kiiresti likvideerida ülesõit. Järgmise nädala lõpus teen kontrollkäigu. Minul on nüüd posttraumaatiline forelli häire ja lähen ära metsa, sama jõe alamjooksule, kus loodetavasti ortokaart ja reaalsus klapivad. Jõudu kõigile kaaskannatajatele.

nipi wrote: Jah. See kõik tuleneb sellest, et jõel koos kaldavööndiga ei ole korralikku haldajat.

Keskkonnaamet võiks nagu selle eest vastutada, et meie keskkonad hoitud oleks. Edaspidi peame siis ise silmad/kõrvad lahti hoidma kui kuskil jõe ääres mingid puud soditud on ja peagi raieks läheb. Kraavide asjus ei saa vist suurt midagi teha kahjuks, sest see paraku normaalne lähenemine meil siin. Kui mujale settetiike teha ei taheta, siis Kalastuskaardi jõgedel (lõikudel) võiks küll teha ju.

Ma täpselt ei mäleta, aga vist oli kolm aastat tagasi kui ma suvel veevaesel ajal Navesti jõel asuva hüdroelektrijaama asjus Keskkonnaametisse helistasin (Vihi külas Põhja-Sakala vallas, Vanaõue puhkekeskusest ülesvoolu). Läksin sinna haugi püüdma, aga tähelepanu köitsid tammi all, jões kasvavad lilled ja muu taimestik. Vesi aga juhiti kõik läbi turbiinide. Ei teadnud tol hetkel mis moodi see asi seaduse järgi seal olema peaks ja igaks juhuks helistasin Keskkonnaametisse. Mingi tädi helistas pärast tagasi ja lubas vaatama minna. Paari päeva pärast helistas uuesti ja ütles, et ega midagi teha ei saagi, et paisutajal on peagi vaja uuesti vee erikasutusluba taotleda ning eks siis näis. Samas ei mulje, et ametnik lihtsalt ei viitsi tegeleda, sest tõdes ka ise, et kalapääs peaks seal jaamal kirjade järgi olema. Nüüdseks on minuteada uus luba käes ja paisutamine jätkub. Samas Sindi pais on läinud ja meriforellil/lõhel tolle elektrijaamani vaba tee. Eks näis mis tulevik toob.

Settebasseinid (mitte senisel kujul, vaid teaduslikult läbitöötatud kujul) on MTÜ Hõrnas Järva maakonna lõheliste jõgede majanduskavas ette nähtud.

nipi wrote: Settebasseinid (mitte senisel kujul, vaid teaduslikult läbitöötatud kujul) on MTÜ Hõrnas Järva maakonna lõheliste jõgede majanduskavas ette nähtud.

On olemas SA Eesti Forell, nüüd ka MTÜ Hõrnas. Ava natuke, mis toimub?

Olen ise SA Eesti Forell asutajaliige, kuid selle tegevus on täiesti soiku jäänud. SA Eesti Forellist on on aktiivsed lõunaosariiklased juba pikka aega tagasi välja kasvatanud ja seejärel SA Eesti Forelli juurde liitnud ka MTÜ Forellisõprade ühingu, nende tegevushuvid on lõuna-Eestis. Kuigi SA Eesti Forell sai alguse just minu töödest ja just Järvamaal, siis, arvesse võttes, mis olukord seal praegu kalaga valitseb, leidsin, et vajalik on ka vastava MTÜ asutamine. Hindan pädevust. Ei ole vaja gastroleerivaid tegelasi võõras piirkonnas, oleme seda Esna jõe näitel juba näinud. Samamoodi ei pretendeeri ma töödele väljaspool Järvamaad teistes maakondades, sest ma ei tunne neid ja ma pole pädev. Sellise ühingu puhul mõneti uudne, ent vajalik - põhikirjas on ka põhjavee kaitse, samuti haldus. Osalesin Maaülikooli kutsel 16. jaanuaril siin Tartus ka seminaril kus muuhulgas räägiti glüfosaatidest põhjavees, Norra ja Võlingi allikates. Kuna tean sealseid põhjaveesooni, siis tegin ettepaneku olukorra kontrollimiseks Vao põllumajandusmaadel. Vaatame, mis ja kuidas. Kraavide suudmetesse olen planeerinud kolmeastmelised settebasseinid, infiltratsioonitammidega, meetodi sain Uppsalas Rootsi Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudist, seal oodati ka külla, saaksime veel rääkida, nemad omakorda on huvitatud sellest, kuidas ma koelmuid teen.Samuti on heaks sõbraks grand old man veekogude taastetöödel, Bent Madsen, kes saatis mulle veel metoodilist materjali ookri jms. tõrjeks.

Ma olen ka mõelnud, et miks mitte teha kraavi otstesse mingid filtervallid. Õiges vahekorras liiv ja kruus, ning vee värv vee värviks, aga soga võiks see jõgedest eemal hoida