Uudised meilt ja mujalt

Suurima haugi sikutas Koslepil merest naine

Kalastusturiste köidab Eesti pelglik forell

Meeldetuletus kalastuskaardi alusel kalastajatele: esitage püügiandmed

Kahala järve hakatakse tervendama

Sportliku räimepüügi aeg on jälle käes

Populaarseimad kalastuspaigad on väiksemad järved ja jõed

Harrastuskalapüügi uuringust selgus, et hobikalastajate meelispaikadeks on väiksemad järved ja jõed. Üle poole hobikalastajaist eelistab kasutada spinningut, millele järgnevad käsiõng ja lihtkäsiõng.

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring selgitas, et harrastuskalastajate seas üldiselt on kõige populaarsemad paigad väiksemad jõed ja järved. Suurematest kohtadest olid enimeelistatud Peipsi järv ja Suur-Emajõgi. „Üldiselt kujunes välja muster, et armastatakse kalastada ikka oma kodu lähedal veekogudes, näiteks väga paljud Virumaa kalastajad käivad Peipsi järvel ja Tartu hobikalurite seas on kõige populaarsemad paigad Suur-Emajõgi ja Peipsi järv,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla. Kui muud jõed ja järved kõrvale jätta, siis jääb silma see, et Tallinna ja Põhja-Eesti harrastuskalastajad liiguvad ringi ja neil ei ole välja kujunenud väga kindlat lemmikpiirkonda, nagu seda on mõnes teises maakonnas. Väga paljud Lõuna-Eesti kalastajad käivad püüdmas väiksematel järvedel. Lääne-Eestis on jõgede kõrval peamiseks püügikohaks meri – Liivi laht, Väinameri ja saarte avarannik.

Uuringus paluti harrastuskalastajail nimetada kõik püügivahendid, mida nad kasutasid eelmisel aastal. Esikolmiku moodustasid spinning, käsiõng ja lihtkäsiõng. Kasutati ka põhjaõnge, sikutit ja nakkevõrku, ülejäänud vahendeid kasutatakse harvem. Kui 2010. aasta uuringus tulid välja piirkondlikud erinevused spinningu kasutamises, siis viimane uuring seda ei tuvastanud. „Piirkondlik erinevus paistab silma eelkõige nakkevõrgu ja põhjaõnge puhul. Nakkevõrku kasutatakse kõige enam Lääne-Eestis ning põhjaõng oli eriti aktiivselt kasutuses Tartu piirkonnas, põhjuseks tõenäoliselt Suur-Emajõgi ja seal laialt levinud põhjaõngega latika, angerja ning muude liikide püük,“ selgitas Jaadla. Seejuures on spinning populaarne eelkõige meeste seas, naised eelistavad lihtkäsiõnge.

Harrastustuskalapüügi uuring hõlmas hobikalastust eelmise aasta jooksul ning andmed on võrreldavad 2010. aastal tehtud analoogse uuringuga. Uuringu viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus OÜ koostöös Norstat Eesti AS-ga vahemikul 14. juunist 20. juulini. Küsitleti Eesti elanikke vanuses 15 eluaastat ja vanemaid.

Egas pealinna meestel polegi kodu lähedal head kohta kui meriforell muidugi välja arvata

Jõeforelli (salmo trutta m. fario) sportlike vahenditega 4 kilose kandejõuga tamiiliga saadud kala uueks maailmarekordiks registreeris IGFA 19,1 kilose Uus-Meremaal püütud monstrumi:

www.3news.co.nz/New-Zealands-monster-tro.../291289/Default.aspx
facepunch.com/showthread.php?t=1295071
internationalfishingnews.blogspot.com/20...rld-record-news.html