Viimased saagid vol.2

Rainer wrote: Wingsuit, ma saan samuti sinust aru ja ka minu kui kirgliku kalamehe süda tegelikult teab, et tõsine loodusest lugupidav kalamees oleks võinud võib-olla tõesti kudepotensiaali arvestades selle kala tagasi ujuma ja parimal juhul ka kudema lasta.

just!

Rainer wrote: Aga siiski on sellel kujundil 2 poolt. Ma pooldan ka ise mõõdukat tarbimist, aga ei poolda päris nii äärmuslikku C&Ri - siin ei ole õiget ja valet vastust. Kui me hakkame rääkima sellest, et lõhet on vaja kaitsta ja püüki piirata, siis ma olen kahe käega selle vastu, et piirama hakatakse harrastajaid. Pigem võtavad kudema tuleva kala kinni suuremal määral ikka kutselised. See muidugi ei tähenda seda, et harrastajad ei peaks mõõdukalt ja mõistlikult loodusesse suhtuma.

Ma olen sinuga siin 95% nõus. Kindasti põhjustavad kutselised (ja ka võrkudega harrastajad) rohkem kahju - tegeleme EKSis sellega, et lõpuks saavutada ka nende osas kuderahu. Ja harrastajaid siiski mina veidi piiraks - kasvõi samamoodi kui rootsis osadel jõgedel on, et ilma rasvauimeta (=kasvanduse) kala võib ära võtta, aga rasvauimega kala _peab_ tagasi laskma. Looduslikud lõhekarjad _on_ ohus.

Rainer wrote: Ma tegelikult pean väga loodusest lugu. Näiteks sel samal käigul ja ka mitmel eelneval korral korjasin ma teiste kalameeste poolt maha visatud prügi üles ja toppisin oma seljakotti.

Selle eest tõsine respect. Ma ei saa enda kohta sama öelda

Kaks päeva pojaga Kassaris. Kolm kalapüüki: kord paadi ja spinningutega haugi jahtimas, kaks korda õngitsemas. Poiss on 9-aastane, õngitsemine pakub esialgu rohkem tulemust ja rõõmu. Hakatuseks käisime koos kohalike meestega mõrda nõudmas, tuulehaugi aeg.



Haugipüügiks oli koht uus, aga seda ilusam. Suur luigeparv oli lahel. Aerutasime ja triivisime neli tundi, kokku saime vaid neli võttu, aga vaid üks jäi otsa. Võttis 12-sentimeetrist Buster Jerki (Skitmörten). 70 sentimeetrit haugi, kaalu ei tea. Haug tegi head sõitu ja viskas küünlaid. Järgmisel viskel nägin kurvastusega head uppuvat lanti ‒ haug oli lõksu lahti rapsinud. Ka järgmised kaks võttu tulid keskmise jergiga, plekki keegi ei puutunud.



Õngitsemisel lõbustasime end ahvenate ja kokredega. Paar aastat tagasi olime koos kokre püüdnud, suur merekoger on tubli jõuline vastane õnge otsas. Tookord panime kalad grillile, aga mudamaitse hirmus soolasin ja maitsestasin kogred üle. Nüüd „läxid suicuˮ ‒ ja tulemus oli üle ootuste hea.

L49, C&R

Kobe forka! Vesi on selline nagu oleksid ta kuskilt turbanirest saanud. Käel kah justkui turbas maadlemise jäljed. Aga soo vahel kollid elavadki.

Käisime kolmekesi Emajõe peal kalal.

Daiwa vs. Shimano vs. Shishamo.



Skoor:

Daiwa 0
Shimano 0
Shishamo 4 kg ja 6 kg haug. Peibutiseks eemaletõukava välimusega Prismas müügil olev lant

Paluks landi pilti!