Viimased saagid vol.2

Axon, kui nüüd vaid seetõttu püügi katki jätsid, et samas jões forelli kohata võib, siis vist ei saagi üheski vooluveekogus püüda. Teises kalastusportaalis ju eksponeeriti jõekat, mis tabati lausa Emajõelt ju! Keelu all olev kala tuleks lihtsalt ettevaatlikult vabastada ja ega siis püük sellepärast pooleli pea jääma...

Teemasse ka:
Eile sai veedetud meeleolukas pealelõuna Pärnu jõel. Olen kindel, et hea ebaõnne korral oleks ka siit võimalik mõni forell tabada aga ei saa ju ühe liigi keelust lähtuvalt jätta püüdmata teisi kalu?

Jah Svennu sul on õigus. Kõik mehed nüüd lendõnged ja spinningud kätte ning Põltsamaa, Valge-, Avi-. Kunda jne. ülemjooksudele ahvenaid ja särgi püüdma! Ja igati korrektne.

Tuleb tunnistada, et mu kodutöö jäi poolikuks... seepärast tegingi otsuse püügist loobuda aga egas ma tühjalt tagasi ei tulnud vaatasin jõe lõigu hoolikalt läbi, lugesin siinset käsiraamatut ja eks kevadel lähen juba ka püüdma

Jeekim, miks laskud sellisesse äärmusesse? Samamoodi on teistsugune äärmus see, kui hakata inisema nende meeste kallal, kes praegu Emajõel spinnat loobivad, sest jõekal ju keeluaeg.
Muidugi ma ei tolereeri praegusel aastaajal allikates püüki aga samas ei näe ma midagi valet hetkel Põltsamaa või Kunda vms kesk- või alamjoosudel haugi või ahvena püüdmisel.
Ma ei tea, kus seltsimees Axon kalastamas käis, kuid esimese postituse järgi näis, et ta läks pigem ikkagi haugi ja ahvena peale välja ning ju selline ka jõe iseloom talle tundus. Ühe beebijõeka tõttu püük pooleli jätta näib minu silmis ikkagi kummaline käitumine, eriti kui keelu all oleva kala vabastas. Muidugi, kui valitud lõigust saad iga kolmanda viskega forellipoja otsa, siis iga normaalne mees saab aru, et õige on ritv kokku panna ja edasi liikuda teise jõelõiku, kuna otsitavat kala tõenäoliselt siit ei leia.
Reiu jões on samuti nii jõekat, kui ka merikat. Viimasel samuti ju nüüd keeld. Ometigi püütakse sellest jõest aasta ringi kala ja mitte keegi ei vaata kellegi otsa viltu, et mida krdit sa siin loobid...

Olukorras, kus järelvalve pole võimalik, lubavad mul äärmustesse laskuda praegu kehtivad kalapüügieeskirjad, millest võiks välja lugeda nagu Eestis oleks üksnes 13 Kesk-Eestis asuvat forellijõge, mis väärivad forelli kudeajal totaalset püügikeeldu. Aga teistel jõgedel, mida ökoloogiliste tingimuste poolest loetatakse samuti tüüpilisteks forellijõgedeks, nimetame nüüd kalastajaid särjepüüdjateks.
See hiljuti Emajõest tabatud jõeforell ei olnud esimene taoline, teatavasti ühel korral on isegi Peipsist saadud teda eksikülalisena.

Hei!

Kirjutan ka siis enda viimasest kalalkäigust ja saagikesest. Püük 13.10.2016

Äratus oli pool 4 hommikul või siis pigem öösel? Ärgata oli raske nagu ikka, aga egas üks õige kalamees unele nii kergelt alla vannu... Kiire söök ja minek. Jõeääres tahtsin olla juba pimedas, et oleksin ikka essa ja saaksin esimesed visked pimedas/hämaras teha. Hakates kohale jõudma, vastas kõik ootustele, st et teepeal ei olnud veel ühtegi autot ära pargitud ja ma olingi essa! Sellegipoolest, pimedas ühtegi loodetud kontakti saada ei õnnestunud.
Oli juba valge ja olin ilmselt mingi paar-kolm tundi püüdnud, kui esimene seltsimees vastu tuli ja siis järgmine ja siis veel üks. No tegelikult olin ma sellega arvestanud ja ei lasknud ennast häirida ning püüdsin edasi. Ega pikalt enam püüda saanudki, kui jõudsin ühe ilusa kurvi peale, kus oli potensiaalne kala lootus, nagu mitmes eelnevas kurvis ja auguski...Seega ega ma viset sooritades ja kerima hakates enam kuigi keskendunud ei olnudki, jägisin pigem ümbrust ja olin nö oma mõtetes.

Järsku aga tundisn ridvas aegalasi, aga tugevaid tõmbeid... Nüüd võite ette kujutada Sõrmuste isanda filmi, kus "silm" järsult Fordo suunas pöörab, sest täpselt nii järsku pööras ka minu pilk landi peale, millega eelnevalt silmsidet polnudki. Nähes ära, et tegemist on elukalaga, siis käis peas läbi ainult üks mõte: "ära mine ära!!!", aga seda tuhat korda vähemalt.

Kala püüdis mitmel korral okstesse ujuda ja mina muidugi püüdsin seda takistada. Pidin isegi rulli käega pidurdama, et takistada okstesse ujumist, õnneks tamiil pidas vastu.
Ega ma rohkem pikalt ei oskagi midagi kirjutada.. EMOTSIOON oli tohutu ja kirjeldamatu, ei kujutanud ettegi, et üks kala võib nii vastupidav olla. Võitlus kalaga kestis 30 minutit. Kuskil 10ndal minutil proovisin esimest korda sabast haarata, aga siis pani kala uuesti leekima. Teine võimalus avaneski umbes 29ndal minutil ja siis õnnestus ka kala kahe käega kaldale vinnata. Ei olnud mul kahva ega kongitsat ja tagant järgi mõeldes on mul selle üle hea meel.
Muuseas, kui ma näiteks jõekat püüdes suhteliselt tihti mõtlen, et võiks ühe või teise kala tagasi lasta, siis antud isendi puhul ei tulnud mul seda isegi pähe. Ei teagi miks.

Kala kaal: 9,6 kg
Kala pikkus: 98 cm
Marja: 2 kg

PS! Mari on väga suur ja maitsev! Ka liha on minu hinnangul maitsev, ei ole tal häda ühti.