Jõeforell vol. 7

ceemic wrote: Ahoi Zoom!
Mina seal sillal sinuga lobisesin.
Väikest kala oli palju, nagu ikka. Ise mõõdukala kaldale ei saanud, sõber aga 2tk.

PS. On sul linnupesast ka pilti?

Kõige paremad ei tulnud kuna pesa oli kaunis kõrgel ja kuusk kõikus usinasti.



Kanakull

Ilus kala

Kõik tundus loogiline,aga kas sul naine siis õhtuni paneb öösärgis ringi

scuba wrote: Kõik tundus loogiline,aga kas sul naine siis õhtuni paneb öösärgis ringi

No ma olin ikka juba kell kaks kodus. Naine on lihtsalt andekas magaja. Kui ma nädalavahetusel hommikul vara minema hiilin, võin ta tagasi tulles veel põõnamas leida. Vastastikused etteheited jäävad ära. Forelliküti unistus... (Nii et see isiklik jutt läks siiski teemasse.)

No minu jaoks jäi su jutt ikka liiga üldsõnaliseks. Paluks pisut detailsemat kirjeldust! Küll see ka teemaga haakub, ma usun...

Asja juurde, härrased! Õhtune jalutuskäik kujunes meeleolukaks. Ilm läks soojaks ja päike säras, nii et ootused polnud väga kõrged, aga koju jääda ka ei tihanud. Kell viis jõudsin jõe äärde. Pidasin plaani jätta vahele see lõik, kus eelmisel korral vaid lasteaed laamendas, aga ikka oli vaja üht risuserva pisikese voobleriga kontrollida. Kala polnud kodus. Naljaviluks võtsin landikarbist särje moodi Salmo Slideri (5 cm, 6 g, ujuv), see jonksutas madalas nires väga kenasti. Asi seegi. Aga ennäe, varsti oli forell otsas, ja üldse mitte kardetud pisike! Sahmis edasi-tagasi mis kole, kui ligi sain, siis nägin, et oli vaid ühe konksuga moka otsast kinni. Aapua õpetus on kallis, aga tervis on kallim veel. Forell ei tahtnud kuidagi rapsimist lõpetada ja käega haarates oleks ma ilmselt ise kämblaga vaba kolmiku otsa jäänud. Tõstsin kala kahvaga kaldale. Kodus mõõtsin ja kaalusin: L41, 750 g. Nüüd tekkis huvi, kas veel mõni forell särge võtab. Ja võttis! Priske L39. Selle tõstsin käega välja ja lubasin vette tagasi. Ja võttis jälle! Ja võttis veel! P&V. Kokku neli kala, vaid üks neist pisike. Särg jäigi lõpuni tamiili otsa ja läheb järgmine kord jälle vette, kindel see. Samasuguse suure slaideriga olen proovinud haugi tabada, aga seni pole õnneks läinud. Haugipüük ongi peenike kunst.