Ei tee kala väsitamine küll forellile midagi.Rahuneb,võtad konksu ilusti ära ja lased lahti.Kui aga metsikult siplevalt väsitamata kalalt konksu eemaldad,siis pead paratamatult teda paigal hoidmiseks tugevamini pigistama,mis on juba praktikas nähtud äraujumisest keeldumise peapõhjus.
Milleks forellile minnakse.Kui söögi pärast siis jah on kindlam kahvaga võtta.Aga ilmselt on põhjus ikka kombinatsioonis kala ülekavaldamisest,tema osava väsitamisega endale saagiks tegemisest ja sellega seonduva mõnuainete tulvaga ajus.Kui protsessi kiirelt kahvaga lõpetad,siis ka mõnu vähem.Ja rahulolu ikka suurem kui vaatamata saagi kaotushirmule ta siiski taltsakas tegid ja nö omale saagiks saavutasid.Miskipärast ju jääb alati kripeldama kui ilus kala juba jalge ette tooduna,isegi puudutatuna ikkagi pääseb ja põgeneb.Võtab vanduma ka siis ,kui plaanisid cr-i.Aga kui said kalal konksu ise eemaldada saidja ta lahti lasid ,siis on hoopis rahulolu emotsioon.See tulebki ürgsest jahimehe instinktist,et ainult kättesaadud saak on väärtus,põgenenud saak aga nälg ja viletsus.
Kui aga mingit emotsiooni sellelt pinnal,kas põgeneb või saan kätte,ei ole,siis võiks ju tuimalt iga kala üritada kiirväntamisega kaldale heita.Mingi osa saab ju kindlasti kätte,varustuse piisava tugevusvaru olemasolul ka suuremaid.Ja kui pääsebki siis ju savi.
Kahva kasutamine aga võtab ühe osa väsitamisperioodist kiiresti ära ja kalal shansse vähem seega,ning vastavalt ka rõõm töövõidust väiksem.
Kui aga mingit emotsiooni väsitamisest ei saa,siis ma ei viitsikski kalale minna enam.Paneks tonkasid vaid