Õhtust kõigile!
Sai käidud nädalavahetusel kuulsaid Järvamaa forellijõgesid uudistamas. Esimene katse reede õhtul täiesti uuel ja tundmatul lõigul, lühikene reis jõel lõppes selliselt, et kaldal käis 1 väikene forell ja püügikaaslane sai ka ühe 45+ haugi ning rebis oma landi suurest hirmust, et jääb sellest ilma 45++ haugilt nina eest ära. Järgmise päeva hommikul pidime minema tema autot pesema, ta küsis, et kas viitsin ka kaasa tulla, pikalt mõtlemata oli minu kiire vastus, et ainult juhul kui tõstame ridvad peale ja uudistame mõnda rõõmsalt suliseva puhta ja külma veega looduse poolt filigraanselt vormitud jõekest, mõeldud tehtud ja liikusime kiirelt jõele unustamaks hetkeks, mille pärast me üldse kodust välja liikusime. Jõgi tundus ilus ja kalagi tundus seal olevat. Olime mõnda aega püüdnud ja kalagi näinud, kui siis püügikaaslasel sai selline isend otsa meelitatud.
L44 ja himustas agaralt pika viske peale ARE vikrivärvides vooblerit.
Suhteliselt kohe peale kala kättesaamist pidi ta kahjuks jõe äärest edasi liikuma, kuid mina keeldusin minemast, tema edasine asjaajatamine pidi kestma orienteeruvalt 30 minutit, peale seda pidi ta mulle uuesti jõe äärde järele tulema. Ei suutnud kohe minna ja valisin selle 30 minutit lisa püügiaega. Märkamatult hakkas see 30 minutit täis saama aga hinges oli väike värin sees, et sugugi ei taha ära minna. Lõplik otsus langes ikkagi äramineku kasuks, sest olin endale soetanud just uue ridva ja see sõitis parasjagu teisest Eesti otsast minu poole, vaadates kella teadsin, et see peaks hakkama kohale jõudma. Liikusin jõe äärest ära, sain kätte oma uue ridva, soetatud sai Division GAD of PONTOON21, CANCHO, 198 pikk, 3-12g ja fast&light, uudistasin seda hoolega ja juba käed mõttes ketrasid rulli vänta ja hästi määritud laagrite sujuv liikumine kujutletavas tegevuses sundis mind kiirelt kõhu täis sööma ja liikuma jõe äärde samasse kohta, kus ennist püük pooleli jäi. Jõudes jõele muutus hetkega taevas mustaks, tõusis tuul, lõi välku ja hakkas sadama, auto oli üsna lähedal ja liikusin autosse, et oodata, millal vihmasadu lõppeb, olles autos olnud umbes 10 minutit ei jaksanud enam, vihma endiselt sadas, kuid seadsin sammud jõele ja alustasin pooleli jäänud lõigul püüki. Püük oli väga tulemuslik, õnnestus kaldale saada selline kala.
Kala ise L43 ja himustas PONTOON21 cheerful 40F SR lanti, mis on ka pildil, kuid mitte kõige paremini nähtav. Sellel lõigul kokku 6 rabamist, kellest 1 kaldale, kõik rabajad olid silma järgi 40+ kalad, kuid millegipärast ei õnnestunud neid kätte saada.
Järgneval päeval liikusime uue jõe äärde, kohe püügi alguses oli kontakt kalaga ja nii see ka jätkus. Kaldal käis nii mõnigi kala, kuna eelneva päeva püügist oli mõnus soolakala külmikus olemas siis kõik kalad vabastasime, koguarvu ei mäleta, kuid mina vabastasin 3 mõõdukala ja palju väiksemaid tegelasi ka, keegi koju kaasa ei tulnud.
Täna kohe peale tööd sai ette võetud pikk sõit ja mindud uuesti jõele kust saime L44 ja L43 kalad, kohe püügi alguses rabas ilus 40+ kala korduvalt lanti jälitades seda meie jalgade ette välja, hetk hiljem tuli püügikaaslase poolt kaldale üks umbes L30 tegelane, kes oli väga omapärane, nimelt oli kalal lõua all 1 lisa uim, kahjuks pilti sellest ei teinud sest kala sai kiirelt vabastatud. Püük jätkus üsna tegusalt ja kala ikka näitas ennast ja kusjuures huvitav on see, et kala sööstis peibutisele järele samadest kohtadest kus eelneval korral, samad puud, rondid, augud ja kaldaalused, kuid säilis äravahetatav sarnasus eelneva püügikorraga ka selles suhtes, et otsa neist kaladest keegi ei jäänud :woohoo: Püük lõppes selliselt, et kummalgi midagi ette näidata ei ole ja soojasse autosse istuda ning kodu poole sõita oli sama mõnus kui olla vihma käes läbimärg, kuid loopida rõõmsalt erinevate tootjate suursaavutuslikke peibutisi eriskummalistesse ja raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse
Jõudu ja jaksu!