Jõeforelli hooaeg 2015

Reede 13.03 ilma vaadates kiskus kohe vägisi jõe äärde.
Nädal varem olin oma ridvale suutnud leechiga hea kolaka panna, nii et ritv pooleks läks. Neljapäeval üritasin ridva ajutiselt ära lappida ja tundus, et piisavalt hästi.
Jõe valik oli lihtne. Lootsin ainult, et keegi nädala sees pole jõge või vähemalt seda lõiku külastanud. Kell kaks jõudsin jõe äärde, päike säras keset taevast ja üldse oli väga mõnus soe. Esimesed poolteist tundi püüdsin täielikus kaevus, mitte kui midagi ei toimunud. Jõudsin sirgeni, mille lõpus oli väga ahvatlev kurv. puud kaldaääres jne. 10m enne seda oli aga selline koht, kus pikem rohi oli veepeal ja all oli arvatavasti mingid suured uuristused. Viskasin tegelikult käänakusse kus võiks suur kala olla, kui leech oli aga sinna rohu tuusti äärde jõudnud oleks nagu kuskile rohtu kinni jäänud. Järsku hakkas mingi liikumine pihta. Vinkat-vonkat mööda põhja, siis rohu alla kalda ääres, jälle keset jõge. kuskil minut aega ei saanud teda üldse pinda. Kerides ainult sidur kärises. Arvasin, et ehk mingi kilokanti aga hea toiduga ennast tugevaks juba söönud. Järsku aga vilksatas kala külg rohu alt nähtavale, iga jäse hakkas erinevas rütmis liikuma. Esialgne mõte oli, et ehk on merikas. Korraks tuli pinda ja kohe tagasi põhja. Nägin, et leech on ülalõuas kinni. Kartsin koguaeg, et varsti saab minema. Sain ta lõpuks enda poole üritasin käega võtta, ei saanud turjast kinni. Ega midagi, kott seljast ja kotist kahv. Kuskil 3 korda üritasin teda kahva meelitada aga ei õnnestunud, sest kallas oli kuskil pool meetrit kõrge. Leidis omas uue eluvaimu ja jälle põhja. Siis aga üritas ennast kaldaäärde kinni ujuda. Ritv oli lookas nagu vibu, kartsin koguaeg, et paranduskoht annab järgi ja varsti mul jälle kaks ridvatükki käes. Jälle kuskil minut trallitamist enne kui sain taaskord proovida, et ehk saan ta kahva. Läksin natuke allavoolu kus oli madalam kallas. Käega tamiilist kinni, sikutasin võimalikult palju kala kalda poole, sain pea kahva ja peale seda vajus ka kala sinna. Vaatasin kala, persse jõekas? Kuidas ma sellise eluka otsa kobistasin? Istusin oma paar minutit, enne kui hakkasin kala mõõtma. Pikkus 58cm, kaal 1.66kg. Suvel oleks ehk 2kg kanti? Igal juhul pikkuse rekord paranes 12cm ja kaalu oma 525g. Nii lõppes siis minu ootamatu otsus, teha üks kiire püügipäev. PS võib vist ära öelda, et edasipüügist ei tulnud midagi enam välja. Kala sain Põhja-Eesti jõest.

Uhke kala, ja ka selge, et peale rekordit on raske veel edasi püügipinget kõrgel hoida.

Ilus kala tõesti, ma vb luiskan (ei saa selle lehe fotodele ligi hetkel), aga minu L52,5 kala oli suvel 1,75kg, samas teine sama pikk kala kõigest 1,3kg - siiski, selle pikkuse juures oleks muul ajal ehk tõesti rohkem kaalu olnud. Muidugi rekord ju igatepidi, õnnesoovid!

Väliste tunnuste põhjal peaks teda marjakalaks, eksimine on siiski võimalik, pilt siiski ju ei dokumenteeri täpselt kõike. Marjakalana oli ta siiski sügisel tunduvalt raskem. Isiklik rekord ja ka õnnitlus sel puhul.

Tegu oli kindlasti marjakalaga. Saba oli räsitud ja ka lõua alt oli nahk maha nühitud. Kõhus enam marjaterasid ei olnud aga korralik laadung oli ära seeditud toitu.

Korraliku forelli pilti üle pika aja siin teemas jälle näha. Ja tean väga hästi, kuidas jalg tudisema hakkab sellist tegelast taltsutades ja kuidas peale kätte saamist väga raske edasi on pingutada
Ei saa aga jätta küsimata, et millised tunnused nendel piltidel selle kala sinu jaoks jõekaks tunnistasid? Ei näe küll läpaka ekraanilt kõiki detaile kindlasti, aga väga sarnase välimusega kalad me eelmisel aastal suht kõhklemata merikateks lugesime. Samasugused üsna pikad ja kõhnad kudemas käinud emased olid. Kui ikka uhkeid punaseid maasikaid peal ei paistnud, siis selles konkreetses jões oli õigem nad kohe merikateks tembeldada.
Ma enda jaoks olengi asja sedamoodi lihtsamaks üritanud teha, et on jõed, kus elavad suured kalad on kõik merikad. Ja jõed, milles elavad suured on jõekad. Väiksematega pole muret, kõik on forellid keda on tore püüda ja vahel harva ka ära süüa