Jõudu kõigile!
Long time no see!
Ütleme nii, et see hooaeg pole alanud just kõige värvilisemates toonides. Alates veebruari algusest on erinevatel jõgedel ja kohtades püütud, algus polnud just paljulubav, kuni tänase päevani. Kokku siis olen teinud 15 püügipäeva, millest esimesel 9 korral kujunes püük looduse nautimiseks ja jalutuskäiguks jõe ääres täielikus üksinduses. Järgmistel kordadel oli juba ka jões tegevust märgata, ehk sai ära nähtud selle hooaja esimesed kalad, kas siis põgenevad või järgiujujad. Viimased paar korda 15-st on õnnestunud ka võtte saada. Viimasest püügikorrast lähemalt.
Sai siis püügikaaslasega kokku lepitud, et 03.04 mõnda huvitavat kesk- Eesti forellijõge avastama läheme. Hommikul vara juba 05.20 helises äratuskell, kiire kohvi ja Statoili patareid gepsu tarbeks, sõber peale, kurss põhja poole ja sõit võis alata. Poolel teel jõe äärde hakkas sadama laia valget lund, arutlusteemaks tuli kohe paljude forelliküttide lause, et kui lund sajab siis võib koju ära minna, tuju läks natukene nigelaks aga ei lasknud ennast sellest häirida ja jätkasime sõitu. Varsti olimegi jõe ääres, kiire riiete vahetus, vajalik kaasa ja alustasime püüki. Suhteliselt kiiresti avastasime, et vee tase suhteliselt kõrge, jõgi väga suur ja lai, oleme pigem harjunud väiksemate nirede ääres püüdma, lohutasime end sellega, et jõuame varsti lisajõe suudmesse ja see oli kaardiluure järgi kitsam ja väiksem, selline meie masti jõekene. Kui lõpuks siis kohale jõudsime siis oli lisajõe suue sama suur ja lai kui põhijõgi ise, arutasime suudmes asja ja jõudsime järeldusele, et kilomeetri paariga jõgi tõenäoliselt nii palju ei muutu nagu meie sooviksime ja kui jalgsi vaatama minna siis võime raisata oma kallist püügiaega. Käis läbi ka mõte, et sõidame autoga ülesvoolu kiikame üle kraaviserva kuidas olukord on ja siis võtame lõpliku otsuse vastu. Kuid läksime ikkagi kindla peale välja ja otsustasime sootuks teise jõe äärde minna. Liikusime tagasi auto poole, oli võimalus kasutada silda, kuid millegipärast kavatsesin jõest läbi minna, astusin siis rõõmsalt kui korraga avastasin end tugeva voolu seest kikivarvukil hüppamas, kus iga hüppe alguses tundsin, kuidas üle kahla ääre ikka pool liitrit ja pool liitrit vett sisse tuleb. Sain siis kaldale ja olidki riided kahlade all märjad, täpselt selliselt, et vesi oli imendunud riietesse, midagi üleliigset kahlakate põhja ei jõudnud, kuid mõnusalt märg oli olla.
Liikusime kiirelt järgmise jõe äärde, kuhu polnud palju maad, kuid olime sellel hooajal korra seal juba käinud, kuid midagi ette näidata ei olnud, kuid varem sealt kala saanud küll, tükki 3 mõõdukat kord kaldale ühe püügiga tõstsin.
Alustasime püügiga, vesi oli ka selles jões eelnevate käikudega võrreldes kõrgem. Lumesadu kestis ikka veel ja riided, mis seljas olid said üsna kiiresti märjaks ja hakkas vaikselt juba külm, kuid jões sees peale meie liikumise miskit erilist märgata ei olnud. Lumi, mis oli puudele sadanud hakkas ületama okste kandevõimet ja see lumi hakkas suurte tükkidena vette kukkuma, ise hiilid kikivarvukil lume sees ja ees ootasid vaheldumisi kaks üllatust, üks see, et sättisid end vaikselt mõne puu alla, et ilusatesse kohtadesse visata, kuid puu otsast parasjagu kukkus umbes suure lumelabida täie lund sulle krae vahele, teine variant, kui lumi kukkus puudelt suurte tükkidena vette, kirjeldaksin seda tollel hetkel jõe ääres olemisega selliselt, et püük nägi justkui välja selline, et püüad mõne teise kalamehe taga, kes igal korral kui mõnest august kala ei tule viskab sinna vihast telliskive või sangpomme. Asi muutus üsna lootusetuks, hakkasime vaikselt mõtlema plaani, et mis edasi saab, kas lähme kusagile veel püüdma või hoopis koju ära. Mina liikusin vaikselt püüdes edasi ja sõber siis helistas lõunasse, et kas seal ka paks lumi maha sadanud või mitte. Kõne tehtud ja öeldi, et lõuna pool sajab ainult vihma ja lumest pole juttugi. Selge pilt, olin just püügiga jõudnud sellisesse kohta, kus varem olime mõlemad kala kaldale tõstnud. Arutasime samaaegselt, et peaksime ikka ära minema aga püüda tahaks nagu täna veel ja arutasime, mis jõe äärde minna, kui jutu kestel tuli kusagilt heinte alt kala otsa, tõstsin ta siis kaldale, kahjuks kala mõõdus ei olnud, L33 tema pikkus oli, kala kiirelt vette tagasi ja tuli justkui tuhin peale ja püüdsin edasi, paar kolm meetrit edasi liikudes viskasin ja nägin kuidas kala võtmas käis, kuid otsa ei jäänud, vandusin siis jõekaldal loopides erinevaid roppusi metsa alla laiali, teadsin, et see mõõdukas oli, samaaegselt roppusi pildudes uue viske sinna tegin ja kohe sama kala otsas, lasin kalal kaldavees natukene plädistada ja tõstsin ta kaldale. Kala oli tugevalt mõlema kolmikuga kinni, töö tegi ära Rando valge ja kala L40. Kala oli kudemise käigus kaotanud tüki oma sabast, lisaks olid kalal väga karmid "punased täpid" ei saanudki aru kas loomulikud, või kalaga midagi juhtunud.
Edasi kujunes püük üsna lühikesel lõigul üsna tormiliselt. Mul lisaks üks võtt ja järgiujumine ja sõbral võtte ja järgiujumisi lugematu kord. Üks kala ka 40+ kala oli. Oli väga märg ja külm aga ei saanud ära minna sest läks just üsna huvitavaks. Olime üsna sirgel ja kanaliseeritud lõigul, kus tegime pikki viskeid. Järjekorde sõbra pikk vise läks natukene valesti, üsna suure jõuga ta oma savage geari larvae vastu puud virutas, lant põrkas vette kahe sulpsuna. Tema võttis landi kätte ja ütles, et keel läks, mina samaaegselt vaatasin kiirelt teise sulpsatuse kohta, ehk tuleb vooluga pinna pealt ja saan keele kätte, et pärast tagasi liimida või midagi, kuid keelt ma üles ei leidnud. Läksin siis lähemale, et lanti uudistada, ütlesin, et see oli hea ja kallis lant, samaaegselt seda kätte võttes lagunes lant lülide koha pealt laiali ja jupid kukkusid vette, alles jäi ainult esimene lüli ehk putuka pea, mis oli landilõksu küljes, saime hea kõhutäie naerda. Mõtlesime, et peaks ostasse müüki panema, et müüa hea osa savage geari landist, savage on olemas, kuid gear on kadunud. :lol:
Püüdsime edasi ja sõitsime autoga ka veel ülesvoolu üht kohta vaatama, kuid pool tunnikest püüki ja algas sõit kodupoole. Endal sees tunduvalt parem tunne, kui eelmistel neljateistkümnel korral, mis tihti panid endalt küsima, no miks küll????
Jõudu ja jaksu kõigile!
