Kas te ei arva et ka kaladel on soodsad ja ebasoodsad aastad? Jõeforell on kala kelle kasvukiirus aastati võib vägagi erineda. See sõltub erinevatest faktoritest. Suuresti muidugi tpidubaasist jões. See võib aastati olla nii erinev. Olen seda ise täheldanud korduvalt kuidas ühel aastal on kala miskis jões jõelõigul kena rammus, teine aasta aga nälgind soolikas. Mõnel aastal põhjaloomastik kehvasti areneb, vähe kirpu või mis iganes mudru mida jõekas süüa armastab. Võimalik et mingil lõigul on asustatus liialt tihe hoopis ja see tõttu toidu nappus jällegi käes. Sööjaid palju, kauss saab ruttu tühjaks. Kui kala peab palju vaeva nägema, et kõhtu täita kulutades see juures palju energiat ei saa ta visata kiiret kasvu. Miks on jõeforell ühes jões priske ja viskab kiirelt kasvada aga teises jões poole vähem näiteks aastane juurdekasv võib olla. On olemas soodsad jõed kus jõekas tavaliselt ka talvel heas proportsioonis on. Teine faktor kasvule kindlasti on ilm. Kui ilm juhtub mingi aasta vältel olema tihti väga muutlik, õhurõhk kukub langeb piidevalt või kuidas on veeseis, kõrge või madal, vee temperatuur liialt soe või jahe. Ka see pärsib kasvu kui kalal pole head isu. Võipala pisut kohatu on tuua võrdlust puudega metsas aga point on sama, soodne ja ebasoodne aasta. Kindlasti on paljud meist kunagi metsa teinud või vähemasti lõigatud kändu näinud. Vaadake puu kasvu aastaringe. Huvitav miks nad on erineva laiusega? Kas teadlased suudavad kindlaks teha milline täpselt on mere kasvuring, kas mere ring on soolane?
Merikas on merikas ja jõekas on jõekas. Kui forell laskub merre siis ta on merikas ja nii ongi ja jääbki. Ei ole nii et elab 2-3 aastat meres ja siis mõtleb, et ah lähen nüüd elan nii vahelduse mõttes pisut jões ja nokin kirpu mõne aasta ms sest et kõhtu ei täida. Kui merikas tuleb kudele sügise siis ta laskub sealt ka merre tagasi. Lühema rände sooritajad tavaliselt sügise tagasi merre, pikema rände teinud isendid talvituvad jões kevadeni ja alustavad siis laskumist, tavaliselt märtsi kuus. Tihti püütakse nad aga enne laskumist välja kuna nad nii nälgas on. Merikas kes kevadeni jões ei teki kindlasti miskeid punaseid tähne selle ajaga. Merikas tahab igal juhul laskuda ära ja elada edasi oma tavapärast elu. Ta ei pruugi laskuda juhul kui ilmneb mingi takistus.
Jõeforell kes elanud jões juba aastaid ei lasku kunagi enam vabatahtlikult merre isegi siis kui tal peaks tekkima toidu nappus. See on tema keskkond, ta üritab saada hakkama igal juhul on siis süüa millaski vähe või palju, ta harjub sellega. Usun et tal ei teki mõtetki mitte, et ahh krt. tüdind sellest kirbu või puruvana nosimisest et lähen käin tuuri meres ja söön kõhu korralikult täis tulen siis tagasi jälle siia jõkke nälgima.
Tuleb meelde juhus kui helistasin kalateadlastele ca 7-8 aastat tagasi. Palusin abi suuremat sorti jõeforelli vanuse määramisel. Mulle tundus see kala väga vana. Pakkusin neile soomuseid mis kalallt korjasin, et saadan neile. Öeldi mulle pole mõtet, ei suuda me nende soomuste põhjal jõeka täpset vanust määrata. Ma olin üllatunud aga soomused jäidki saatmata. Siiani mul kusagil alles peaks olema.
Olen endiselt kindel et Karlani pildil on nälgind jõekas ei miskit muud
Ja üldse on see üks lõputu teema.