Jõeforelli hooaeg 2016

Sven Ära solvu, tundud intelligentne ja alati sellise inimesega vestlus on hariv! Aga kui harrastuspüügiõigusest eraldi oleks tõstetud spinninguga püük ja tehtud seda 10 a tagasi, siis ma oleks selle raha tasunud! Huvitav loogika, et harrastuspüük kõigile peaks saada olema tavakaardi alusel! Miks siis Prandil püük mulle kallimaks osutub kui Väikesel emajõel? Juba ongi eliit mängus! Parem kui teised- ei, lihtsalt teatud hobide eest peabki rohkem välja käima! Lihtne! Ei taha forellipüügieest niipalju tasuda, mine loobi õhnel, saad samuti! See Beebilõust läks hinge jah? Sry my bad! Aga see on selline stereotüüpne eesti new-age kalamees. BMW, Moodne plaat mängijas ja siis Prismast ostetud spinningukomplekt. Muidugi pooldan teda pigem jõeveeres kui nokk tagurpidi autoroolis suitsu imemas sellesama Prisma parklas ja mulle klaasja näoga otsa vaatamas, Kenderi imeteost kiitev t-särk seljas, kuid selles mehes pole kalamehe algetki veel tekkinud, et lasta ta ennastteadvustavalt forellijõele. Sorry kui ülekohut teen, kuid 3st 2 sellist meest võtaks iga täpilise kala veest välja, poosetaks sellga ja peale intsagrammi üleslaadimist leiaks sina selle hiljem seal vahujõe sillakõrvalt. Miks mitte teha siis mõni piirang, et nautijad saaks nautida ja naudingu avastajad saaks seda teha veidi suurema tasu eest. Jätad 2 Are voblerit ostmata, mis nagunii uue nire avastamisel mahakantud oleks ja polegi miinust!? Krt, see ajab veidi leili see teema. Ma pole forellifriik. Püüan kevadeti asendusainena, kuna muu kala veel pole aktiivne. Tore on ju kah, loodus, ilus kala pealekaubaks- käib kah! Erilst pinget ei tekita, selline üleüldine hullus selle kala ümber, mis pole kuidagi põhjendatud! Tahate mõõdus kala, jõelt kus pole jalajälgi...kirjutage, viin kohale kah, kuid suvel, kui näen kuidas mu kõval iga jumala kord vennad topivad napilt mõõdus angerjaid ja latikaid kotti ja kui sa enda 60 cm ussi vabastad kuuled joppe ja matte... seda teemat saabki vaid keelude ja hinnatõusuga reguleerida, sest kindlasti leidub näljane ja auahne tüüp, kes selle 32 cm endale igakord kotti topiks ja kodus naisele nina ette viskaks, et sellest saaks tehtud praad, äkis ja kotletid...ja olgu olla!
Lisaks...Enamus keskeuroopa maades ja kõikjal skandinaavias toimib imehästi kopsaka tasu eest jõekapüük jõgedes. Et minna jõele, kus kala ka on, maksad....maksad palju ja tohidki vaid 1 kala ära võtta. Aga see pole ka kasvandustiigi püük.... kui eestis oleks mingi jõgi, kus aastaläbi saaks edukalt püüda, oleks keda püüda ja tasu päevapiltei eest oleks 25 kulli, mina maksaks. Ma arvan, et enamus maksaks...kui ollakse nõus läbima sadu kilomeetreid, et sihtpunktis leida vaid erinevate automarkide äratundmisrõõmu....

Selle tasu tõstmisega on nii ja naa. Mul konkreetne näide sõbra näol, kes käibki aastas ehk 10x kokku spinnat loopimas. Kui tema jaoks tõsta see tasu 2-kordseks siis olen veendunud, et järgmine samm oleks sellest loast loobumine, kuna vahelejäämise võimalused on olematud. Eriti neis kohtades, kus me käime. Ma usun, et väga suur hulk harrastajatest püüavadki reaalselt aasta lõikes väga vähe - kui neile luba kalliks teha, siis tulemus on see, et püüavad samavähe edasi aga loa jätavad ka ostmata.
Aga põhimõtteliselt olen Kix jutuga päri, kui riik on juba seda teed läinud, et forellipüügi eritasude alla pannud, siis võikski see eritasu all olla ja seda igas jões, kust selle kala püük võimalik on. Kirjutasin juba kuskil varem, et pangu siis kalaliigi, kui sellise püüdmine maksu alla, mitte osad jõed ja/või lõigud - saaks ehk selle tasu ka nende kohalike käest, kes Lääne-Viru kandis ilma igasugu lisatasude eest 100% forelli püüavad.
Või OK, küsin siis teisiti - kas riik suunab lisakaardilt saadud raha kuidagi ainult seal lisakaardil olevatesse jõgedesse? Laseb sinna jõekamaime, korrastab jõgesid? Pole millegipärast kuulnud miskit sellest - minu teada jõeka maime enam ei kasvatatagi Põlulas ja koelmuid rajavad/korrastavad eraalgatuslikud entusiasti rühmad.

Mis puudutab CRi propageerimist siis olen Kix-ga 100% nõus. Aga selleni kulub veel mõned põlved, et ka Eesti rahvas saab aru ja mõistab, et need ajad on möödas, kui tuli kõik koju tassida, mis vähega tassida kannatas.

Aga nüüd pean küll kiirelt autosse minema, muidu jään veel hiljaks ja tuleb sillal järjekorda võtta.

Algselt oli Järvamaa forelliluba ju selle eesmärgiga et piirata püüdjate arvu. Lubade arv oli limiteeritud, kõigile neid ei jagunud ja tasu mis loa eest maksma pidid oli teisejärguline. Nüüd on asi jah nagu rohkem selles suunas et saaks võimalikult palju lube müüa ja raha teenida. Kuhu see kalastuskaartidest tulev raha läheb huvitab mind ka. Analoogne teema Matsalu Lk , Silma Lk jne. Pole näinud et kalameeste või kalade heaks midagi tehtud oleks.
Eesti ühtne forelliluba ei toimiks. Forelli leidub igas jões, püütav ka iga vahendiga. Liiga palju tekiks neid muude kalade püügi käigus täpilisi mis ilma loata kotti või peitu rändaks. Pole mõtet luua keelde mida massiliselt rikkuma hakatakse ja raske kontrollida. Teine osa püüdjaid oleks neid kes forelli rahus edasi püüaks, teeks cri ja jokk.
Praegu lihtsalt selline aeg kus massid punase kraave ründavad, sitt talv, jääd pole, muud püügivõimalused piiratud jne.

Kuigi see on kõigest arutlus, kuid pole vist mõtet arutleda mingisugusest "eliidist", mis põhineb maksujõulisusel. Sellega saavutaksime vaid trotsi "eliidi" ja tema eeskirjade vastu. Osa seniseid ausaid kalastajaid pageks põõsasse ja püüaks nüüd juba "oma eeskirjade" järgi. Ka praegu on küllaltki head eeskirjad, vaid meie riigil ja meil pole piisavalt raha nende eeskirjade korralikuks toimimiseks ja ka vabaaja kalastuse toetamiseks.

Minu arvates oleks toimiv ja mõistlik lahendus selline, mida kasutatakse paljudes jõgedes Inglismaal ja Šotimaal. Nimelt siis kogutakse jõest forellide mari ja niisk, kasvatatakse kala teatud suuruseni, märgistatakse ning asustatakse samasse jõkke tagasi. Kui kätte saad mõõdus märgistatud kala, siis võid koju kaasa võtta aga kui saad metsiku märgistamata kala siis pead tagasi laskma. Sellise süsteemiga võidaksid minu arvates kõik. Säilib populatsioon ja forelliküttidel on püük põnevam suuremate kalade näol. Ise mõtlen, et selle märgistatud kalade üleskasvatamiskulud võiks siis jõel püüdvad kalastajad kinni maksta kõrgema püügitasu eest? Minu arvates igati toimiv süsteem või mida arvavad kriitikud?

Loen siin arutelu teemal palju on mõistlik kala koju viia. Eks see piir on igalühel erinev. Küsiks aga foorumlastelt niipidi, et kui püüdjal on tasutud püügiõigus, makstud lisajõe tasu, järgitakse alammõõtu, siis palju neid mehi ja kordi on, kui saaks üldse mitu mõõdukala koju viia? Enda saagid pole suured olnud senimaani, tundub, et püügioskused siis kasinad või kohad valed