Jõeforelli hooaeg 2016

forte.delfi.ee/news/kalale/kas-eesti-vaj...kogusele?id=73856621

Nii tore artikkel selle kohta, mida Svennu silmas pidas Kui miskit teha, siis on ikka oht, et täie laksuga

Eks mina väljendan enda arusaama,mis võiks suurte kalade arvukusele,kui ka väiksemate ja keskmiste arvukusele kaasa aidata.Teisel inimesel teine arvamus.Siinkohal peakski otsused olema nö teaduslikult ja loogiliselt põhjendatult.Mitte aga stiilis-kui alammõõdu tõstmine on minu arvamusele vastukäiv,siis kättemaksuks kehtestame ka ülemmõõdu pluss CRi.Muidugi on kõige kindlam totaalne püügikeeld aga ei peaks kohe äärmustesse minema.Teeks algatuseks ühe meetme,teadlased ja kalamehed monitooriks mõne aja,saaks teada kas oli mõju või mitte.Kui mitte,siis järgmine meede jne.Muidu ju kokkuvõttes ei saagi järeldusi teha mis konkreetselt toimib ja mis mitte.Kui mingeid muudatusi ei tee,siis jätkub lihtsalt hetketrend.
Ka CR jõgesid või lõike võiks kehtestada,aga kardan,et seal üldine püügikoormus,vähemalt esimestel aastatel langeb seoses critajate üldarvu vähesusega kogu kalameeeskonnas.Ja see püügikoormus kandub nö tavajögedele.Esialgu ju kalastiku seis samaks jääb,st suuri harva tehvab.KUi muidugi mõne aasta pärast CRitajad levitavad kõlakaid,et nende pärusjöes on 2 kiloste arv plahvatuslikult tõusnud,siis tulevad püüdjat CRjöele tagasi,sest eks suure kalaga madin ikka mõńus tegevus ,isegi CRi kalale pakkudes.

Ma pakun et kui kuskil jõgedel/lõikudel kehtestada praegu C&R nõue, ei väheneks seal püügikoormus sugugi, äkki hoopis tõuseks. Tekib arvamus et neis kohtades kala kõik tagasi lastakse, järelikult kõik kollid alles ja praeguse olematu kontrolli puhul pole mingi probleem kala ikkagi vaikselt ära võtta, vähemalt kollid.

Svennu,
Selle geeniteaduse värgiga pole probleemi. Kasutaja Laurip on kõik Sinu poolt astmed läbinud ja usun, et oskab pööblile mõistetavas keeles lihtsustatult asja ära seletada küll kui on piisavalt motivatsiooni.
Jahindusest ja küttimisest võiks mitte näiteid tuua, sest see on ikka valgusaastate kaugusel ees (Eestis) hobikalastusest. Nii organisatsiooni-, korralduse- ja tegutsemise poolest. Mis kusagil Aafrikas toimub, pole meil päris heaks näiteks selle tõttu, et seal ikka suht näljas see rahvas, kes kõrbes elab ja pigem salaküttimine suur probleem, mitte trofeejaht.
Sama moodi teine VÄGA ebapopulaarne idee oleks ikkagi mõned forellikad majandada anda, et oleks kontroll ja kala ja käts- and release ja iga mees saaks trofeekalaga pilti teha(kui pääseb püüdma sinna). Isegi Norra lõhekatel (kus polnud kah aastakümneid probleemi) kehtivad täna piirangud, millede üle meie kalamehed siia ületoomise puhul küll ei rõõmustaks. Aga ma pole seda õige mees arutama, sest pole seal käinud. Laurip ehk valgustab...

On küll välja tulnud palju häid mõtteid, kuid kalastuskultuuri muutmine võtaks kahtlematult liiga palju aastakümneid. Selle uue kalastuskultuuri (CR jne.) omaksvõtmiseni peaks siiski vaatama ka lätlaste forellimaimude kasvatamise varianti. Muide lätlased on oma jõgedesse siirdanud ka paaliat, sealhulgas ka Eestist algavasse Pedetsi jõkke. Muidugi tsirkumpolaarse levikuga võõrliigi paalia sobivus meie regiooni on väga kahtlane teema.

Lugesin Sven862 antud linki ja tekkis selline küsimus, et kas neis riikides nende kehtivate seaduste järgi toimivad harrastajad on rahul olukorraga? Kõik rõkkavad rõõmust, et oi küll on tore ja hea nende riigis kala püüda? Millegipärast kahtlen selles väga sügavalt!
Eks inimeseloom kipub selline olema, et küll ikka mujal on elu ilus ja hea, enda nina ees aga nii paha ja kole.
Ma olen 100% veendunud, et misiganes muudatused ka ei tehtaks, on ikka needsamad näod need, kes hakkavad kurtma, et küll on ikka kõik meil paha ja vaadake mujale, küll seal on ikka hea...