Jõeforelli hooaeg 2016

800-900k puhtalt lubade eest tundub muidugi üsna suur raha, vähemalt mulle Huvitav oleks näha, kuidas see jaotatud on.

Täna sai tehtud hooaja teine käik ja sai üks väga kenas toitumises emane kala välja meelitatud. L51 1.45kg

Sain ka hooaja esimese mõõdus kala. Üldse kolmas kala, kes see hooaeg käest läbi käinud.
Kaalu ega mõõdulinti kaasas polnud aga silma järgi tundus ~1kg olevat.

Väga kauni mustriga kala, karlan! Tore, et kenamaid kalu hakkab ka foorumisse ilmuma - kevad vist peale tulemas...

Reedel 25.03 sai käidud järjekordselt jões kus viimane kord aint väiksed haugid tülitasid ja üks ahven otsa tuli.. Ega seekord teisiti siis ei läinud.. Kätte sai 5 haugi kellest 2 olid isegi mõõdus, aga sai kiiresti nad oma toimetusi tegema saadetud ja üllatajaks nagu viimane kord oli Ahven, aga seekord suurem.. Kaalus 536g..


Nii teine püük toimus, siis 27.03 hommikul kuskil 8:30 jõudsin jõe äärde.. Aga oh üllatust keegi oli juba ees Volvoga.. Uurisin tükk aega kuhu suunda püüdja läks ja õnneks valisin siis õige suuna kuna meest ei kohanud
Püügi algus proovisin siis Akara voblerit kuni see kahjuks okstesse kinni jäi ja vabastamise käigus tamiil purunes ja lant vette lendas..Kahjuks selle landiga ei saanud isegi ühtegi kontakti kalaga
Kuna rohkem ei tahtnud voblerit kaotada sidusin otsa leechi.
Kuid oh imet kõndisin 30m edasi ja vaatan vees oksa küljes midagi imelikku.. Uurisin mis see siis on ja selgus, et tegemist landiga ja mis kõige parem sellisel kaugusel , et see on võimalik ära päästa. Landiks oli siis pisike vobler.
Kuid püügi jätkudes leechiga ei toimunud tükk aega midagi ja juba tuli tunne, et tuleb jälle nulli päev.. Kui siis äkki rontide alt kargas otsa 20 cm tegelane. Mõned küünlad ja käe ulatuses ta oligi sai ta siis ruttu vabastatud ja edasi püütud. Muidugi peale seda oli tuju kohe tunduvalt parem
Siis ei juhtunud peale haugi ja mõndade väikseste jõekate silamist vees mitte midagi. Kuni jõudsin ühe kraavi juurde ja peale esimest viset põgenes kraavi juurest rontide alt ära üks silmajärgi mõõdus tegelane..
Peale selle kala nägemist tuli muidugi meelde üks koht eelmisest hooajast kus mitu korda mõõdus tegelased narrisid mind kord üksi,korda kaksi. Keegi neist eelmine hooaeg ei tundnud huvi minu peibutiste vasta. Jõudes selle kohani tegin esimese viske ei midagi, teise ikka ei midagi, kolmas no ei ole kala ja siis neljas ja oh imet tuligi lõpuks kala otsa... Kuid siis tuli kohe hakata vaatama kuidas kala kaldale saada.. Kuna koht kus ta otsa tuli on kallas kõrge ja lisaks puid täis kalda serv, siis oli oht suur, et jään kalast ilma. Kala alustas oma tralli kah jõuluselt. Mitu küünalt üksteise otsa, siis mõneks sukeldumised, aga õnneks väsis kala kiiresti ära ja sai mõningase proovimise peale kaldale saadud. Kiiresti lint peale, et vaadata kas on ikka mõõdus. Mõõt kontrollitud väike lõige kalale, klõps ja kala kotti.. Peale seda püüdsin veel natuke aega edasi, aga kuna kala oli juba kotis ei tahtnud järgmisi kalu enam vigastada ja sai liigutud auto poole ja ruttu koju kala valmistama..
Hommikul oli juba väga hea kalala saiale panna

Pikkust oli 42 cm ja kaalus 886g
Lisaks veel antud isendil oli käsil ka suure konna seedimine :sick:

Eile oli päris tore "kalapäev". Kohe nii tore, et oleks ma selle postituse eile teinud, poleks mind ilmselt keegi tõsiselt võtnud. Seetõttu mõtlesin, et jagan oma eilset käiku teiste kasutajatega hoopis täna.
Sai siis kodust välja sõidetud ja kuni jõeni jõudmiseni sujus kõik nii nagu tavaliselt. Hiilisin siis oma esimesi meetreid kui üks piki enda kallast tehtud vise ebaõnnestus selliselt, et lant tegi 4-5 tiiru ümber ühe puutümika, mis ilmselt kobraste poolt ära näritud oli. Selline ca 5cm paks oksake oli aga kuna tiire oli ümber selle liiga palju, et lant jõuga lahti keerutada, tuli jalutada oksani. Igast võsa oli muidugi minu ja landi vahel palju, seega oli see 10m teekond üsna vaevaline. Lõpuks jõudsin landini ja selgus, et päris käeulatuses see siiski pole. Jäi vast pool meetrikest puudu, et landini mugavalt ulatada. Minu "õnneks" oli aga üks jäme puutümikas kaldaga risti ja ma tõesti arvasin, et see kalda küljes kinni on - sest tavaliselt ju on
Mõtlesin, et astun sellele ja ulatun mugavalt landini - niikui seda tegin hakkas aga see puutümikas vajuma - käsi oli aga juba välja sirutatud landi poole ja kogu tasakaal oli täiesti jõe suunas. Sellest hetkest on veel meeles see, et üritasin kukkumise vältimiseks toetuda veepiirile aga sain kiirelt aru, et vesi ja maa ei kanna inimest ühte moodi ning sekund hiljem panin pea ees üleni vette!
Lant ühes käes, ritv teises, kuidagi ma läbimärjana kalda äärdes seisin ja sain aru, et ilma vabade käteta ma end kaldale ei tõsta. lasin landi lahti ja asetasin ridva kaldale ning vintsisin end ka kuidagi maa peale tagasi. Mõtlesin et kuradi tore küll, saingi siis mõned minutid püüki nautida.
Eks rookisin end paljaks ja väänasin riideid kuivaks niipalju kui kannatas. Nende uuesti selga toppimine oli vast kõige suurem katsumus kogu selle asja juures aga kuidagi ma ennast ületasin
Mõtlesin, et proovin siiski veidi püüda enne kui päris läbi külmun ja olen vägisi sunnitud autosse tagasi minema. Võtsin ridva ja näen, et tamiili pole enam läbi rõngaste. Segaduses olles üritasin aru saada, et kus siis lant on ja avastasin, et seda polegi! Hakkasin siis seda otsima, ise meenutades, et kus ja kuidas ma temast lahti lasksin. Üritasin veel allavoolu minna ja jõge silmata aga mul polnud aimugi, kui kaugele ta triivinud olla võis selle ajaga, mille ma riietumisele kulutasin. Sel hetkel lendas ikka tõesti kogu arsesnalis olev ebasündsate sõnade kuldvara linnulaulu vahele, nii et linnudki jäid mõneks ajaks kuulama. Nu aga tegelt ka - hüppa pagana pea ees vette, et lant päästa ja siis tuleb välja, et lanti ikka pole!
Üsna vastumeelsest ronisin veel korra vette selles kohas, kust ma enne maa peale tulin, et vaadata veel kalda alusesse vooluvabasse tsooni ja seal mu lant ka hulpis, poolemeetrine tamiilijupp järel. Mõtlesin et jess, vähemalt oli kogu sellel jamal mingigi mõte ja lant jäi alles!
Püüdsin siis veidi maad edasi aga nu külm ronis ikka sügavamale ja sügavamale naha sisse. Mõtlesin, et viskan veel eemal paistvasse käänakusse ja jalutan autosse ära. Seal ootas mind õnneks landileidmise kõrval päeva teine õnnestumine:




L49/1210gr Ilusa suure peaga isane forell.

Panin asjad kokku ja liikusin auto juurde ja helistasin samal ajal naisele, et oma lugu rääkida. Ta ei uskunud mind selle hetkeni, kuni tilkuvate varrukatega tuppa astusin