Jõeforelli hooaeg 2016

STF wrote: Käisin ka eile õhtul üle pika aja küla taga ojal. Kalad olid ikka mujal või oli võtt kehvake. Vaid kolm-neli väikest forelli jäi landi otsa, neist üks tuli vabaks lasta, teised said ise plehku. Proovisin mitut lanti, huvi tekitas üksnes 7 g Tasmanian Devil.

Jõeforell ahju? Proovisin minagi korra, rohkem nii head kala ei raiska. Jõeforelli liha on minu arvates küpsetamiseks liiga õrn, poekala saab ahjus parem. Turovski soovitab jõeforelli aurutada, ise pole proovinud.

Jep, ahju. Panin fileele soola ja tilli, fooliumisse ja ahju. Ma ei ütleks, et tegemist on raiskamisega, sest mulle meite vete jõeforell sedasi väga maitseb - asi siiski maitses ju.
No näiteks... Kuna ma sibulat ei söö, võin ma ju ka öelda, et kui söögi sisse sibulat panna, siis on see toidu raiskamine (sest mina nii ei söö), aga enamus inimesi ju sellega nõus pole, selles pole kahtlustki... :lol:
Aurutamise kohta ei oska lubada, aga kindlasti proovin järgmine kord ära praadimise.

Mina ütleks ka selle peale, et pigem on ikka asi kokas, kes kala teeb ja kuidas kellegile endale meeldib rohkem. Olen ise teinud jõekast erinevaid hõrgutisi nii ahjus, pannil kui ka toorelt. Pannil kala tuleb tõsiselt hea. Mina praen kala ainult ühelt poolt, et nahk jääks pärast mõnus krõbe (kui on suurem kala siis olen ka natukene pealt praadinud) Peaasi, et kala üle ei prae ja kala saab pärast praadimist seista. Õige tulemus on siis kui kala lihaskiud tulevad üksteise küljest kenast lahti ja on mahlakad ja läikivad. Ära rikkunud ma pole veel kordagi kala sellistel meetoditel, kuigi ise teen ikka enamasti jõeforellist äkilist, sest nii saab seda kala kõige kauem nautida. Mainin ka veel ära, et ühe korra ei ole küll kõige parem asi tulnud, kui proovisin purki kallerdise sisse teha. Ja see tuli ka sellest, et kala sai liiga kuivaks ja äädikat oleks võinud marinaadis rohkem olla.
Edu kokkamisel

Kui juba toidu peale jutt läks, siis mina teen päris tihti jõekat (ja ka poevikrit või lõhet) "heeringa stiilis" - alguses soolad ära nagu tavaliselt ning hiljem portsu kaupa hapukoor, majonees, sibul peale - just nagu heeringa-koore salatit teeks. Tulemus on väga hea ning pluss on see, et kui ei peaks viitsima või tahtma koore ja sibulaga mässata, on soolakala ikka olemas.

Möödunud kevadel haugi kõhust 11-12 cm forellipoega leides hiljem väga kahetsesin, et maimu põõsasse viskasin, oleks võinud mõne soomuse võtta ja üritada vanust määrata. Nüüd eile avanes võimalus 1,65 kg, l-56 cm haugi maos avastada l-18 forellike, millelt kaapisin noatäie soomuseid. Täna hommikul soomuseid uurides sain vanuseks 3 aastat üsna ühtlase juurdekasvuga, tegelikult 3+, sest ka käesoleva aasta algus juba selgelt eristus.

Lõuna Eesti üllatas täna ikka korralikult. 5 mintsa ja 51cm 1.5kg isane kala. Pärast veel ~L42 ja ~L40.
Sai üks haugimees forellitama viidud, saame näha kas andis käe kuradile :lol:


PS: Kala praadimisel soovitaks praadimise ajal panni natuke kallutada ja kuuma võid pidevalt lusikaga peale kühveldada. Põhimõtteliselt on võimalik nii kala pealtpoolt kuuma võiga pruunistada ilma otseselt selle külje praadimiseta.

Kirjutasin siin paar lehte tagasi, kuidas sain elu esimese jõeka ja nüüd tekkinud mõned küsimused

Sai siis täna käidud 3h ühel Tartumaa jõel ja minu üllatuseks oli väga palju kontakte. Püüdsin terve aeg Mepps nr 2 pöörlevaga ja kaldal käis kokku 6 kala (lisaks u 10 äraminekut). Kõik olid alamõõdulised, varieeruvalt u 20-25 cm kanti. Kalad ujusid õnnelikult edasi, kuid ühega läks nii õnnetult, et oli kõik kolm konksu sügavale alla kugistanud, verd lahmas ja tõenäoliselt oleks ta ka varsti surnud - seepärast võtsin ta koju kaasa. Loodan et nii on OK?

Üks küsimus on veel see et kas sellised väiksed pöörlevad ahvatlevad ka suuremaid, mõõdukalasid või peaks järgmine kord lanti vahetama, kui pidevalt alamõõdulised otsas käivad?

Lisaks jäi kummitama asjaolu et jõe ääres kaldal vedeles sprei, millel kiri ''dihlofoss''. Saan aru et sellega midagi heatahtlikku pole tehtud kalade suhtes.. Keegi oskab kommenteerida?