Jõeforelli hooaeg 2016

Seaduse järgi pead alamõõdulise ka vigastatud olekus vabastama.
Kui selline väikeste lõik,siis suuremat voblerit ja liitsi kasutades on lõpustesse ampsamise risk oluliselt väiksem.Otsi suurematele meelepärasemaid lõike.
Dihlofoss on kaladele ja ka inimesele toksiline.

Tõenäoliselt käisid P***a jõel. See on kasvulava ja sinan väga mõõdukala pole mõtet otsima minna. Mõõdukala elab allpool suuremas P**i jões

Ma Tartumaa jõgedest kottigi ei tea. Aga nüüd huvi tekkis, toksisin googli tartumaa jões, tuli välja et Tartumaal ainult kaks P tähega jõge ongi. Peeda ja Porijõgi. Krt kas nii lihtne ongi salajaste salajõgede üles leidmine

Miski aeg sai avastatud enda jauks merikapüük(elab mul ukse all kurinahk) ja tänu sellele kalapüük üldse üle aastakümnete, võib vast ütelda.
See kevade merika tippajal nii segane lauspäikseline tingimus, et algaja ei leia teist üleski enam merest. Värskelt tekinud kalapüügi tuhin aga tahtis miskit lahendust. Sai siis foorumt sirvitud ja omalegi vaadatud üks peenem tokk võsas ragistamiseks. No kui merika landi viskamine mingil algtasemel selge, siis nende pisikste viguritega läheb veel aega kui päris aru saama miskit hakkan. Uusi ilusaid pöörlevaid ja võdistavaid on puusse ja veesse juba jäänd.
Täna homiku ca poole kuue paiku siuke asi, et elu esimene jõekas kuldse, punase kõhuga Terasega. Valisin siukse madala koha, kus võdikut näha oleks ja vähegi õpiks asja, kuda teda kerida. Ilmselt oli isegi mõõtus, aga nägi ilus ja väiksevõitu ikka välja ja kohe ujum tagasi läks. Sellest ka lohakas klõps. Üks katsumine oli veel aa mis see oli ei näind.
Kuna sai siit e-poest ka sitikaid tellitud, siis mõtlesin, et enne ära tulekut proovin üht. Kas ma sellega ka miskit teha oskan. Siit kunagi loetud Aapua kogemused alustamisega vaikselt kuklas meenumas. Ütleme nii, et mängima saab. Rohtu/okstesse ei jää kinni nii kui võdik ja ütleme meeldis täitsa sellega pusida. Asja krooniks oli see, et sitikat võttis päris korralik ahvunn, mille ka prouale tõestuseks kodu viisin ja ära praadisin. Ilus homik oli. Nüüd peaks maale ka korra jõudma, et hakata selle suve sokkusid üle vaatama. Muidu lähevad püssid päris rooste.
Kusjuures forell oli tegelt palju ilusam kollakas ja ilusa punase täpiga. Pildistamisel välk teeb peegelduse hõbedaseks.

No nii. Lõpuks oli ka mul selle aasta esimene tore püügipäev, kus polnud igav ja sai ka esimese kala kotti sokutada. Pool hooaega juba läbi. Pole veel sellist nigelat algust olnud. Noh mõned ilusad poisid on lanti noolimas käinud, aga ise ka C&R-i teinud. Seekord siis oli algusest peale põnevaid hetki küllaga. Esimese poole tunniga oli mõõdukala kotis (L46). Ei jõudnud suitsugi ära teha, kui jälle mõõdukas otsas. L40 ja C&R. Mõned pisilased käisid kaldal ja veel mõned mõõdus poisid lanti sakutamas ning siis oli päike juba kõrgel ja koju minek.

Käisin minagi eila õhta jõe ääres. Pean tunnistama, et olen jõeka püügi täiesti unarusse jätnud. Jõele sõites torkas järsku pähe kas pole ehk ühepäeviku aeg juba käes. Kas forell lanti üldse himustab hetkel. Õnneks ei kohanud ühtki lennukameest kes mind ehk välja oleks naernud. Kala väga aktiivne polnud või siis lihtsalt teda vähe seal oli. Mõned vähesed võtud, üksikud kalad. Ka ilm pole suurem asi mis soodustaks ehk püüki. Ühes rohtude vahelt kanalist sain võtma kena kala kellel ka üsna kärmelt käega kuklast haarasin. Kala kaldal tundus justku on ja ei ole ka. Lindiga mõõtes L-57, kaalu olin unustanud autosse. Vähe hiljem selgus siiski et on ... minu siiani napim kahene 2015g. Ilmselt kui oleks kauem jokutanud ja hiljem paar tundi kaalunud poleks enam olnudki. Olen täheldanud et sellised kalad võivad kaotada kaalu paari tunniga 20-30 grammi.