Jõudu!
Täna juhtus olema vaba päev ja otsustasin minna kodust natukene kaugemale, kohta, kuhu varem pole erinevatel põhjustel jõudnud, kuid tean, et koht on kindlasti väärt proovimist. Nagu ikka, terve sõidu ajal kummitas mõte, et kurat äkki on keegi ees, kuid olin sellele eelmisel õhtul mõelnud ja olid valmis mõeldud lisaks variandile A ka B ja isegi C. Hakkasin siis kohale jõudma ja ei paistnud minu õnneks silmapiiril kedagi. Kiire pilk jõele, ideaalne, riided kiiresti selga ja püük algas. Üsna pikalt ei toimunud mitte midagi, ei näinud ühtegi kala, isegi mitte põgenevat kala, võttudest rääkimata. Kuid siis lõpuks hakkas juhtuma. Kõigepealt nägin puude vahelt, kuidas kaks forelli kõrvuti ühe risuhunniku all toimetasid, jälgisin mõnda aega nende tegevust ja suurust, otsustasin, et ei hakka mingisuguste poolvõimatute visete- ega jõeületuskoha otsingute peale aega raiskama ja jätan need kaks kala sinna toimetama. Natukese aja pärast tuli sarnase risuhunniku alt korralikus suuruses kala mu lanti uudistama, kuid lanti ära ei võtnud vaid puges kiirelt peitu tagasi. Mõtlesin, et prooviks talle midagi muud pakkuda, samal ajal kui lanti vahetasin, käis kala uuesti midagi või kedagi püüdmas, kala tegevus süstis minusse kõvasti enesekindlust juurde, kuid, kui uue landi risu ette viskasin järgnes vaikus, proovisin II ja isegi III lanti, kuid seda kala ma rohkem ei näinud. Edasine püük oli jälle üsna igav, hakkasid tekkima mõtted püügikoha vahetusele sest aega iseenesest veel oli. Kuid siis väga pika ja täpse viske peale nägin, et keegi vilksatas landi lähistel, kuna tegu oli pika viskega siis ei saanud täpselt aru, kust kohast tegelane täpselt tuli ja kuhu uuesti peitu puges, samuti jäi segaseks, kui suure kalaga on tegu. Kerisin siis vaikselt lanti sellest suurest sügavast august läbi, mille teise serva puude, maltsa ja risu vahele olin suutnud oma landi visata, ise korralikult silmi pööritades ja põhimõtteliselt endale korrutades, Kus sa jäid???? Tule järgi! Võta ära! Olin oma 10 meetrit visuaalse kontakti kohast edasi kerinud, kui nägin, et torpeedo tuleb. Kerisin sama kiirusega edasi, kala aga jõudis landile ühe lähemale ja lähemale, kuni lõpuks nägin, et avatud suu jõudis landini, kala raputas lanti väga korralikult. Kala tegi päris korralikke sööstusid ja ütleks, et šansid olid pigem tema, kui minu kasuks sest oli väga magusaid kohtasid kuhu peitu pugeda, lisaks minu ja kala vahel oli mitme meetri laiune heina riba. Suutsin kala peidupaikadest eemale hoida, Rando voobleri konks oli kenasti kalal suunurgas, sikutasin ta siis sellesse heinakuhja sest muud teed kalal kaldale ei olnud, ise läksin kalale nii palju vastu kui jõepõhi lubas, sain ta lõpuks enda ette, pidin paar korda proovime, enne, kui korralikult kala kätte sain. Kala L48 ja 1310g.
.jpg)
Palju valgust, heledam kala, pleegib pildil korralikult vastu aga parem kui mitte midagi.
Natukene aega hiljem oli järgmine kala landi otsas. Kui kala kaldal otsustasin kala tagasi lasta, kuid tegin ka kiired mõõtmised sest kala tundus kuidagi eriti paksukene. Kala oli L43 ja 1070g. Pilti kahjuks ei ole, tegin kiire mõõtmise ja vabastasin kala. Püüdsin veel natukene aega edasi, midagi erilist enam ei juhtunud, keegi paaril korral ühes augus lanti togis, kuid tundus, et tegu ei olnud kõige suurema kalaga. Seadsin sammud siis auto poole, oli päris kenakene maa kõndida, kuid mind saatsid väga positiivsed emotsioonid...
Natuke enne lõigu lõppu tuli rekord kala lõpuks konksu otsa, enne kui oleks peaaegu juba välja astunud. Käristas nats sidurit ja tegi paar küünalt ning kaldal ta oligi.
