Jõeforelli hooaeg 2016

Praise the Lord! Seda kuulsin ma täna korduvalt. Lausa piinlik hakkas lõpuks. Aga lühike kokkuvõte ise selline. Esmalt maksin mingile ametile 7 raha ja mõned sendid peale, et saaks nagu aus inimene kunagi minna halli punast noppima. Raiko kui teadja vedas mind kättpidi kohale, ja kurat teab mis kärbes teda täna hammustanud oli, isegi silmi ei sidunud mul kinni. Seda enam, et mina olin juhtumisi roolis. Aga selle eest ta hilines jälle hommikul. Nagu alati. Läksime kohta, kus keegi ei käi, ja selle tõestuseks oli ka võõras auto jõekaldal. Ja 2 jorssi, kes meile kaldal vastu jalutasid, ühel veel lausa merikas kotis ja puha. Peded. Võtsid meie kalad ära. Aga käik asjatu ei olnud mitte, ühe ca 20 cm-se jõeka sain ikka kätte. Siis sai siiber ja läksime edasi salanirele. Teisele salanirele. Ütleme nii, et valus oli vaadata, mis seal jões toimus. Ei, rahvast ei olnud, seda mitte. Aga vett oli see eest küll ja rohkemgi veel. Lohaka liigutusega läksin sisse, kus on põlvini vesi. Kus HARILIKULT on põlvini vesi. Täna päästis ainult ülikiire reaktsioon ja kahtlemata keskmisest tublisti kõrgem tähelepanu mu märjakssaamisest. Vesi rinnuni. Kurat, nagu Järva suurtel käiks. Trügid põõsastes ja otsid, kust saaks mõne heite teha. Enivei, mingil hetkel siiski õnnestus sisse ronida ja nagu varas vaikselt kalda äärt mööda hiilida. Keskel oli ikke megasügav ja kuradi võimas vool, tahtis jalad alt viia. No ja kuna tähelepanu oli veesügavusel ja muudel sellistel asjadel, siis pauk landi pihta oligi nii ootamatu nagu loogiliselt võttes ta olla saab ja vända lõi ta mul käest (nilbikutele: jutt käib rulli vändast. Vaid seda vänta hoian kalastades käes). Kahtlemata tänase päeva suurim kala, ja veel konkurentsitult suurim (see fakt on edasises ülioluline). Siis Raiko hävitas puude otsa loopimise teel mõned mu pöörlevad ja siis jõudsime kohta, kus üldiselt suvel vett pole. Nüüd hargivaheni. Vool ja vee vahutamine olid nagu noorel mägijõel, ja vot siis hakkas alles toimuma. Täitsa palju tuli täpilisi, ehkki mõõdust jäi rohkem või vähem puudu. OK, Raiko sai rohkem, aga ma lasin tal ka rohkem loopida... Kuni ta vikri puu otsa lennutas ja järjekordse landivahetuse ette võttis. Ja vot siis panimegi mõlemad samad landid otsa (valge + hõbetatud) ja tegime nö võistluse. Siira au ja uhkusega võin öelda, et Raiko võitis mind kõikides elementides: 9:7 kalade arvuga, suurima kättesaadud kalaga, väikseima kättesaadud kalaga, kõige ebatäpsemate visetega ja üldse kõiges muus kah. Uhke tunne tõesti, kui õpilane on sellise taseme saavutanud! :woohoo: Kokkuleppe kohaselt teeb võitja kaotajale ka 3 õllet, nii et mina lõppkokkuvõttes sigarahul. Lisaks õnnistasin sisse oma uue hingava vesti, tõesti mugav asi. Eks järgmine nädal jälle, ja siis on juba ka puhkus ees ootamas. Saab põhjalikumalt niredel uudistamas käia.

Vändast, ka muidugi rulli vändast. Kas on mingi põhjus, et sa kerimise ajal IAR-i väljalülituna pead?

Ei ole väljalülitatud. Point rohkem selles, et kerin hooletult, käepidet väga nõrgalt ja lohakalt hoides. Korralik rabamine lööb teistpidi vända "lukku" ehk siis peatab kerimise. Käsi jätkab liikumist ja käepide lihtsalt libiseb näppude vahelt. Siis jupp aega tõmblemast, enne kui uuesti asja kontrolli alla saad ja kala on selleks hetkeks tavaliselt juba lahkunud. Huvitaval kombel ei meenu, et kui lant oleks kuskile kinni jäänud, siis samamoodi käepide näppude vahelt libiseks.

aapua wrote: Kokkuleppe kohaselt teeb võitja kaotajale ka 3 õllet, nii et mina lõppkokkuvõttes sigarahul.

Ehk siis mida suurem on vale, seda rohkem seda usutakse. Kui ma peaksin kõik need õlled, mis ma erinevatel omavahelistel võistlustel võitnud olen, ükskord kätte saama ja ära jooma, siis ma kalale ilmselt enam kunagi ei jõuaks. Võiksin ju eelmistest kordadest õppida, aga vahel statistika lugemine on ainus võimalus omavahelisse vaidlusse selgust tuua. Seekord oli häda, et mul on rohkem kontakte kaladega, sest minu täpselt samasugune pöölrev on lühema kaelaga. Viskasin nii lolli jutu peale selle landi puu otsa, oleksin ta ka sealt kätte saanud, aga iga vanaraua pärast sitsida pole mõtet. Panin endale otsa pika kaelaga pöörleva ja andsin Gurule samasuguse lühikese kaelaga pöörleva. Kokkulepe oli, et kes vähem kalu käest läbi laseb, peab avalikult tunnistama, et teine on parem kalamees. Vahepeal olin nii palju ees, et lausa piinlik hakkas ja heitsin lanti ülitäpsete visketega kaldale puhkama, et ta järgi saaks jõuda mulle. Isegi paar korda lubasin tal sobi teha, aga ka sellest polnud kasu. See selleks.

Kui tõsiselt rääkida, siis on mind pikalt painanud küsimus, kuhu kaovad forellid ülikõrge veega. Too kord sai siis vastuse sellele küsimusele. Oleks ka mõõdukad ära tulnud, kui varem õigele kohale oleks jõudnud või kui veidi oskajama paarimehega oleks olnud. Pikapeale hakkasin isegi aru saama pöörleva voolust läbitõmbamise vibratsiooni järgi, millises lõigus kalad olla võivad. Olid sellises vahepealse turbulentsiga lõikudes, kus turbulents polnud ei liiga väike, ega liiga suur. Ma pole muidugi kindel, et sama loogika ka teistel jõgedel toimib.

Instagrami video

asjaolude kokkusattumisel käisin eile ka jõekat jahtimas. Timo oli lennukaga, mina püüdsin microjigiga (sest see oli ainus ritv mis autos täiskomplektsena oli).

vesi rämekõrge ja kiire. sain 2 kala, mõlemad silma järgi kas täpselt mõõdus või sent üles-alla (ei mõõtnud/kaalunud). Esimene haaras Timost veidi ülesvoolu püüdes põhimõtteliselt meeter Timost ülesvoolu voolus "vedelevat" kummikala, teine kaugemal ülesvoolu samamoodi vedelevat/hästi aeglaselt vastuvoolu keritavat. Mõlemad kärestikulistelt lõikudelt.

Seda miks Timo hiljem mulle (kes ma varem lahkusin) helistades mu kõrvad umbes minutilise sirge ropendamisega täitis, kirjutab ta vast ise

Pole kaua siia midagi postitanud, kuid juhtunud midagi ikka on. See aasta küll päris vähe käike olnud võrreldes eelmise aastaga, kuid seda tinginud ka see, et vanad lemmikjõed juttude järgi sügisel ja kevadel elektrit said, mida ka tegelikult saakide järgi ise aimasin. Nimelt eelmine aasta polnud vist ühtegi käiku, kui poleks vähemalt ilusat kala näinud, see aasta suure kala kohtades ainult väikest kala kohanud. Seetõttu käinud rohkem Kesk-Eesti jõgedel.
Mai alguses sai tabatud päris kena välimusega kala, ega täpselt enam kaalu ei mäleta, kuid oli sinna 45cm ja kilo peale kala. Paar pilti ka kalast. Samal korral veel 3 mõõdukat tagasi lasin ja mõned väiksemad.





Siis vahepeal jälle vähem käike oli ja suutsin ka ridval alumise jätku katki teha, eks sai kuskilt mingisuguse kolksu ja pingega katki läks. Koheselt aga ei leidnud omale sobivat uut ritva ja sai see ise korda tehtud. Kartes, et metallpulk ridva tasakaalust välja viib sai sinna pandud vana komposiitridva pits, mis oli küll palju kergem, aga samas ka nõrgem. Ühel Juulikuu käigul aga juhtus halvim, mis võimalik vast on. :lol: Sain küll ühe vikri...






See, mis edasi juhtus, selleks pole vast rohkem sõnu vaja, videost peaks piisama :lol:



Kvaliteet pole küll parim, kuid aru saab ikka. Nimelt oli juba üle minuti otsas trallitanud kena 1,5kg+ kala. Eks see süsiniku terav murdunud koht nöörile piisavalt viga tegi, et esimese tõmbega kala nööri puruks tõmbas. Peale antud käiku sai vihast see metallpulk sisse pandud. Oleks vaid varem selle sinna pannud... Oleks-oleks-oleks.
Peale seda mõni käik veel olnud aga kotti pole midagi rohkem läinud.