Meriforelli hooaeg 2016

Betega jah

Täna pikalt lootusetut püüki, lõpuks leidsime augu kust tuli 3 kala 5 minutiga. Kes teab äkki oleks veel saanud kui poleks läinud vee alla lumetaadi kala filmima. Mul siis üks mõõdupiirl kala kes edasi ujub ja 2.2kg L60. Lumeinimene vast räägib ise oma kaladest.
Maitse on kalal hea, aga ei saa aru kuidas neid selja sees olevaid luid peaks kätte saama

Tuli väga madalast, aga ilmselt oli jälitanud lanti pikalt. Hammustas väga ettevaatlikult rohelist niglikujulist lanti u 5 meetri kauguselt. Kui sidur täitsa lahti poleks olnud, siis oleksin ilmselt temast ilma jäänud. Tegi korralikku tantsu ja tundus, et ta ei väsigi ära. Imelikul kombel ei teinud pikki sööste, kuigi võimalus tal oli. Pigem hüppas ja proovis põhja pugeda, peaaegu õnnestus mu jalge vahele pugeda. Tegevus toimus pika päeva lõpus, kui olime juba tunde seda kohta pommitanud. Külm on veel. Kaalu 2 kopikatega, liha ilus tumepunane.

Noh mis seal ikka pajatada. Ilm oli ilus, seltskond super ja sihini jõudmiseks kulus kõigest 1500km. Tartust mere äärde ja tagasi. Nii kolm korda tühja ja neljanda korraga siis tuli ära. Seekord oli siiski kalal kindel eelistus landi suhtes. Eelnevalt sai seda soppi läbi loobitud küll Aapua hõbedasega, küll veel mingi sinaka küljega plekiga, aga ei miskit. Näe rohelist hoopis himustas. Vahetasin siis ka lanti (sama vastu mis Madisel) ja oligi kala otsas. Esimene merikas siis 1,7 ja L58. Mulle sobis.

Taat ei valeta, esimest korda nägin sellist olukorda kus landi värv mängis kindlalt rolli. Viskasin ju ka enne samasse auku korduvalt sama lanti aga teises värvis. Kohe kui õiget asja pakkusime kolm kala nagu naksti.

Täitsa esimene post siin seltskonnas ja täna õhta kaldale sahmitud ka täitsa elu esimene merikas. Metsiku musta seljaga hõbelandiga. Lahe! Mingi aeg kriban pikemalt ja sätin pildi juurde.
Noh sain pildi ka tehtud. 59 cm ja 1,6 kg. Ei midagi erilist aga ikkagi esimene.