Hei!
Merikapüüki sai alustatud juba eelmisel hooajal, aga siis piirdus kogu üritus vaid kontaktide ja äraminekutega. Isegi alakat ei saanud kaldale.
Sel hooajal olen nüüd kahel nädalavahetusel käinud ja seda Hiiumaal. Mandril polegi kusjuures veel jõudnud püüda. Aga räägin siis lähemalt ja olgu ära öeldud, et varasem kokkupuude Hiiumaal kalapüügiga puudus niiet kõik kohad olid uued ja huvitavad.
Trip 1
Püük toimus 25-27 märts peamiselt lääne ja põhja Hiiumaal. Esimesel päeval proovisime alguses neeme tipus, kus kala kahjuks ei õnnestunud välja meelitada ja peagi seadsime suuna teise kohta. Uude kohta jõudes pakkisid eelmised püüdjad parasjagu varustust autosse ja eriti lootustandvad nad ei olnud (mainisid ainult, et hommikul oli keegi saanud). Püüdsime seal veidi ja peagi andsime ka meie alla ning esimene püügipäev lõppes nulliga. Enne autosse minekut nägime kuidas kohalikud tulid samasse kohta võrke sisse laskma. Mõtlesime, et no ju siis peab hea koht olema kui võrke sinna pannakse.
Järgmisel päeval oli õnneks tuul soodne ja läksime samasse kohta tagasi. Meri oli küllaltki rahulik ja selline umbes 5m/s põhimõtteliselt maa tuul või siis pikki rannikut. Olles juba mõnda aega loopinud ja vaikselt sügavamale liikunud, hakkas ka vaikselt action toimuma. Parkisin ennast ühele kivile, kus oli umbes poolteist meetrit sügavust ja hakkasin seal siis sektorit läbi kammima. Ei läinud kaua, kui tuli esimene võtt ja peale väikest madinat sain ka tegelase kahva. Silma järgi kindel mõõdukas ja hakkasin vaikselt kalda poole astuma, et siis juba nö tulemus ära vormistada. Kaldale jõudes oli imestus suur, sest kala, kes tundus alguses vägagi suur ja kindel mõõdukas, andis mõõtmisel täpselt L50 välja. See on see, kui pole ammu kala saanud. Igatahes minu esimene mõõdus merikas ja läks kotti ning õhtul grillile! Mere punane on ikka ütlemata maitsev.
L50 1310g
Viisin kala autosse ja läksin sama kivi peale tagasi ning täpselt samasse kohta visates juba suurem kala korraks otsa tuli ja sama kiirelt ka kadus. Ja nüüd siis see kala, mis siiani jubedalt kripeldab! Viskasin jällegi samasse kohta ja kerisin lanti vaikselt enda poole, kui järsku keegi SUUUR kala otsa vajus ja kohe jubedalt sidurit käristama kakkus. Olgu siin öeldud, et see sama L50, kes ennem otsas oli, ei käristanud peaaegu üldse sidurit. Seega uuel sõbral jõudu oli ja mitte vähe. Sõitis ringi ja sidur muudkui kärises, mina samal ajal kerisin liini sisse ja õnge otsa madalal hoidsin, et tegelane pinnale oma hüppeid jms pulli tegema ei hakkaks. Sain ta korraks enda lähedale kivi juurde, kuid kohe toimus ümberpöörd ja täispikk sööst tagasi sinna kus alguses otsa tuli. Vot sellist pulli pole mul varem olnud, et kala lihtsalt läheb ja läheb ja läheb. Ma kerisin terve aja sama moodi tamiili tagasi sisse, aga tema ikka läks... Sööst läbi, hakkasin teda enda poole kerima (tuli suhteliselt lojult tagasi, oli ilmselt väsinud). Sain kala enda juurde kivi kõrvale ja üritasin teda vaikselt enda poole tirima hakata, et kahva alla panna. Tõstsin ridva otsa veidi üles ja vaikselt proovisin tõmmata, aga kala tegi imekiirelt mingi liigutuse ja kadus. VALUS!!!! LÄKS raisk! Vot see oli selline koht, kus ma ei suutnud oma emotsiooni tagasi hoida ja ma vabandan kui keegi kuskil teiselpool rannikut eikuskilt tulevaid roppsõnu kuulis. :silly: Juba enne esimest sööstu nägin põhimõtteliselt kala ära ja siis peale sööstu nägin veel pead ja nomaitea.. Julgen pakkuda, et kuskil 5kg vms.. No tõesti oli suur kala ja väga jõuline. Adreka pauk oli nii jõhker, et terve keha värises iseenesest kui kalaga madistasin. Palusin endamisi, et ära mine otsast jne, aga ikka läks.
Sellega ka päev piirdus, rohkem kontakte ei olnud.
Kolmandal päeval olime samas kohas tagasi, aga täielik vaikus ja vahetasime peagi kohta, minnes siis nö Põhja-Hiiumaale. Ka seal täielik null - loobusime ja läksime hoopis kiiska ja kokre Orjakusse püüdma. Peab mainima, et merekiisk on ikka päris korraliku suurusega. Mandril ei saa teinekord jääaugust nii kenasid ahvenaidki.
Trip 2
Jutt juba niigi pikk. Teen seekord lühemalt.
Püük toimus samuti kolmel päeval, 8-10 aprill. Esimesel päeval kohe sinna, kus märtsis möll toimus, lootes seda suurt kala jälle trehvata. Esimesel päeval oli meri üsna tuuline ja kala ei tundunud rannas olevat. Sõbral õnnestus pika viskega üks alakas saada, aga see jäi ka kolme peale ainukeseks kontaktiks. Okei, ka mul oli tegelikult kontakt, aga sedapuhku krevetiga.
Teisel päeval jällegi samas kohas tagasi ning mina muidugi kohe "oma augu" poole liikuma hakkasin. Seda muidugi tasa ja targu vaikselt visates edasi liikudes. Ei läinud kaua, kui esimene kala oli taga - alakas. Umbes 40cm. Vise uuesti samasse kohta ja jälle kala taga - täpselt samat mõõtu tegelane. Mõtlesin, et mida kuradi päeva nüüd tuleb, kohe alguses 2 kala. Okei, mõned visked jällegi samas suunas kui keegi togis, aga otsa ei jäänud. Jätsin landi seisma ja kerisin ning nii veel kord ja mataki agressiivne võtt üsna minu lähedal. Nägin kohe ära, et mõõdukas ja hakkasin rahulikult väsitama. Ei olnudki vaja väga väsitada, sain üsna kiirelt kahva. Seadsin sammud kalda poole ja regasin tulemuse ära.
L53 1220g
Btw, kogu action nii esimesel kui teisel tripil toimus Aapua must/lilla/hõbe 17g mudeliga.
Kolmandal päeval läksime ka esialgu samasse kohta, aga vaatamatta ideaalsetele ilmastikutingimustele täielik 0. Tuul merelt umbes 4m/s, laine selline tihe ja madal (teravatipuline vms), vesi kuskil 6 kraadi, aga kala ei ole või ei võta lihtsalt. Muutsime kohta ja läksime lõunasse, kus oli maatuul ja vesi teatud kohtades isegi soojem (seal oli eelnevatel päevadel merelt tuul) ning kristallselge, aga kahjuks kala sealgi ennast ei näidanud.
Sellega merika püük lõppes selleks korraks.
Ahjaa, teemaväliselt võib veel mainida, et säinapüüki sai samuti esimest korda elus proovitud ja võib öelda, et tegemist on väga vinge püügiga.
Aprilli lõpus uuesti Hiiumaale ja eks näis kuidas siis läheb. Vahepeal tahaks mandril ka mereäärde jõuda.
See merika püük ikka tõsiselt vinge.
Piinlikkusega peab tunnistama, et jõekat sai viimati rohkem kui kuu aega tagasi püütud.
Egas muud kui edu kalavetel!
Rainer
. Võiksid pigem tegeleda eriliste spektaaklitega - ehk siis pildis ja videos oleks sellised juhtumid äärmiselt oodatud 
