Tere!
Pole olnud ammu asja siia midagi kirjutada, aga täna sai siis lõpuks 1,5 aastat kotikala põuda üle elatud.
Kella kuue paiku hakkas Kärdlas kerget vihma sabistama ja, kui enne tundus, et täna õhtul on väga head kalailma oodata, siis sel hetkel hakkas lausa kiire.
Mere ääres ootas imeline vaatepilt, kerge põhja ja kirde tuul, mis vaikselt vaibus, merel ilus katus peal ja selline, mis ennast ka üldse ei sega, päike pilve taga, aga kumas ümbert ringi, mõned piisad vihma ka siia ja sinna.
Natuke enne 19 sai esimene vise tehtud ja nii kaks tundi, ei midagi, peale selle, et kõik oli väga ilus:
Vahe peal vahetasin ka kohta, kõmpisin 100 meetrit kõrval oleva ninakese peale ja pildusin sealt itta, ikka sinna, kus need kalad tavaliselt on. Siis otsustasin lääne poole visata, sinna, kuhu enne olin pildunud ja kohe oli ka esimene 30cm alakas otsas. Sai ta ilusti tagasi ujuma aidatud ja järgmise viskega samasse kohta oli järgmine togimine, peale mida tegin natuke liiga pika pausi ja sinna see Madise käest soetatud lant ka jäi:) Kuna see oli selline raske naela moodi lant, siis otsisin karbist järgmise raketi, milleks on Galdax valge Snaps. Viskasin jällegi samasse auku, aga ei midagi, kuniks lant jõudis minust mingi 15m eemal lainest vahutava kivi juurest üle tulla ja sealt ta tuli. Tundus nagu kivi alt ja kohe pinda. Esimised 6-7 seknudit tundus, et vett ta väga ei puudutanudki, muudkui kargles vee kohal ja pöörles ümber oma telje. Olin üsna sügavas vees kivi otsas ja pistsin ridva otsa täitsa vette, et ta vette tagasi suunata. See õnnestus. Kohe oli näha, et temaga ma seal sügavas lõpuheitlust pidada ei taha, lasin tal veel natuke trallitada ja siis hakkasin vaiksel madalama vee poole liikuma. Kord tirisin mina teda, siis jälle tema mind. Põlve sügavusse jõudes ma enam edasi minna ei julenud, tundus, et teda ma kaldale ka lohistatud ei saa. Tiirutasin koha peal, ma ei teagi, mitu tiiru ta mulle peale tegi, aga lõpuks sain ta enda kõrvalt mööda ujuma ja hopsti, sabas kinni, välja ei tahtnud tõsta, kuna näha oli, et lant oli juba pääsemas ja oma haaret ma sel hetkel väga ei usaldanud. Pistsin spinningu jalge vahele ja surusin spinna käe näpud lõpuste alt läbi. Lasin saba lahti ja ajasin kiirelt nööri otsas oleva pulga lõpuste alt sisse ja suust välja. Siis oli asi kindel. Lant kukkus selle peale muidugi suust ära, aga oligi vähem nikerdamist sellega:)
Siin ta siis on, 3,465 kg, L69. Priske ja tugev, minu uus rekord:
Läksin tagasi ja sain sealt ühe 30cm alaka veel. Ujub edasi.
Tundus, et kala on randa tulnud ning läksin oma lemmik kohta tagasi. Teine vise ühe erilise kivi kõrvalt mööda ja jälle üks 30cm tegelane. Loomulikult ujub edasi. Kümmekond tühja viset ja seejärel veel üks 40cm kukerpallitaja. Tema sai küll natuke haiget, aga röövkala ja katkine huul ei tee hullu midagi, väga vilkalt lasi jalga, kui vabadust tundis.
Kõik see toimus siis umbes 21-22 vahel (vist, ajataju on sellistel hetkedel väga mööda). Arvasin, et paras aeg koju minna, sest selgemast selge on see, et hommikul, vahetult enne ja pärast päikese tõusu on neid seal veel rohkem.
Et ei jääks muljet, et ma ainult kala taga ajan, siis paar päeva enne seda tegin sealt rannast selline pildi:)
Suurepärane õhtupoolik. Nüüd 2 tundi patja ja siis tagasi.
O.R
