Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Neid analüüsitulemusi on väga raske kommenteerida, kui pole võrdluseks nö "hea" forellijõe tulemusi ning sama jõe tulemusi erinevatest aastatest.

Mul on võrdlusandmed A. Järvekülje teose Eesti jõed andmetega, võin need saata kui saadad mulle kontakti emailile karlkroon@neti.ee

Neid siia adekvaatselt kopida pole ilmselt võimalik

ja kuna mind peetakse siin sildistades "kalamehejutu ajajaks" nagu ma näen, siin foorumis ongi kombeks inimesi sildistada, siis loomulikult ma siin enam iialgi ei jätka. See on liiga madal tase.

No kuule! Antud teema huvitab rohkemaid, kui arvatagi oskad ja igal juhul äärmiselt positiivne, et keegi viitsib asju foorumisse teistele ja teistega arutlemiseks välja tuua. See nüüd küll loobumiseks piisav põhjus olla ei saa, et kuskil nurgakeses on kirjas "ajab kalamehejuttu". Milleks sellisele asjale üldse tähelepanu pöörata? Milleks see üldse korda minema peab?

Vee pH kohta ei oska midagi öelda. Pirita jões tegid teadlased katsepüüke augusti alguses. 2016 a kude oli väga hea ning katsepüük näitas c 100 0+ ja vanemate tähnikute asustustihedust 100 m2 kohta. Nii head aastat ei ole varem olnud. Oma panuse on andnud ka lõhekaitse, kuna paljud kalad said rahulikult lõpuni kudeda.

Ega siin muud öelda polegi, saatsin andmed kesk min-i veeosakonda, las uurivad,

mis raamatusse puutub siis muidugi - materjal oli pisteline, aga ega polnud ka eriti võtta, enamus maakondades pole säilinudki, Tartu omad lükati Varnjal lihtsalt ahju, ja nii tuligi tugineda Järva omadele.

Mida ma ei jõudnud sisse panna, oli üks hiljem leitud märge Fisheri teosest "Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1778, kus öeldakse, et Kiidjärve ojas, mida ka Ahjaks nimetatakse, leidub rikkalikult keni forelle. See peaks küll näitama, et forelli nimi käis lõuna-eestis esialgu tiikidest tulnud vikerforelli kohta, ja see seletab ka kummalise arvamuse, et "forelli 20. sajandi alguses seal veel polnud," tegelikult oli küll. Ainult et jõeforelli eesti keelne nimi oli hõrnas, mitte forell.
Huvitav oli ka lõhe töötlemise viiside kohta teade- lõhet päris suitsuahjus suitsutada ei soovitatud kuna rasv tilkuvat liigsuure kuumuse tõttu maha, seepärast suitsetati nii nagu soomlased tänase päevani teevad- oksapulkade vahel ja lepaokstest tehtud lõkke kohal. Daugava suudmest Riia all oli kahe loomusega võetud 1777.a. kaks tonni lõhet...

„liiga madal tase” kirjutas kasutaja nipi. Ongi madal tase. Anonüümselt foorumilt ei saagi oodata kõrget taset ja autoriteeti. See palju ei erinegi tavalisest kalameeste kaldapealsest vestlusest, vaid osavõtjaid on rohkem. Foorumi kaudu ei saagi arutelu tulemusena realiseeruda, sest anonüümsusel polegi kohta konverentside korraldamisel ja seadusloomes. Kuid väljund tuleks meil leida ikkagi seaduslikult registreeritud liikmeskonnaga ühenduste kaudu nagu EKS, SA Eesti Forell või teised sarnased.