Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Jeekim wrote: „liiga madal tase” kirjutas kasutaja nipi. Ongi madal tase. Anonüümselt foorumilt ei saagi oodata kõrget taset ja autoriteeti.

Korrektsuse huvides põrgatan siia vahele. Tegelikult tekitas segadust foorumi staatuse automaattekst, mis ilmub profiilipildi all. Tuleb tunnistada, et ma pole kogu foorumi ajaloo jooksul osanud mõelda, et "Ajab kalamehejuttu" on kahemõtteline (ilmselt on aju nende tekstidega juba nii ära harjunud). Olen nõus, et teise nurga alt vaadates võib selline staatus häirida ja seepärast sai see täna ka ära muudetud.

Kui oli jutuks jõeforelli raamat, siis põhja-eesti meestele mõtlemisainet- mõni lõhepüügi raamat, ma mõtlen- mitte "kes sai, kust sai" vaid laiema taustaga, ja samuti viiteaparatuuriga, et oleks ka kalateadlastel lugeda. Ma ei tea, palju on kunagisel EKS Tallinna klubil arhiivimaterjali säilinud, kuid 30-te aastate kohta on isegi üllatavalt palju olemas. Muuseas, D.A.M. 1936.a. (foto päises on eksitavalt 1935)kataloogis on üleval ühe eestlase pilt, suurte lõhedega, mis püütud Eestist, nagu öeldakse, ja muidugi D.A.M.-i varustusega,mees ise näeb kangesti välja nagu kunagine riigijuht Kaarel Eenpalu...pilt on lisatud.

Küsimus nipile, kui Järva entusiastile:
Ehk on sul andmeid Rein Zeemanni kusagil 70-80 vahetusel Veskiarult püütud üle 7 kilosest kilosest forellist, mille ka "Spordileht" tollal aasta suurimaks jõeforelliks kuulutas. Ilmselt tehti hiljem mereforelliks nagu tüüpiline ikka Pärnu vesikonnast püütuile. Kahjuks hiljem mingit õiendust ei näinud.

Zeeman ei ole sellist küll püüdnud, vast mõtled Vello Klemmi jõeforelli 6,250 kg, 78 cm l, püütud 18 mai 1983.a.Seinapalust. See ongi suurim jõeforell mis Eestis registreeritud, soomuse analüüs andis vanuseks 10 aastat ja oli hinnatud ametlikult jõeforelliks. Zeemani suurimaks forelliks jäi Pärnu jõest saadud 4,2 kg forell

See Klemmi forell käis tõepoolest ka "Spordilehest" läbi.

Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt on värskelt valminud uuring lõhe ja meriforelli käekäigu kohta P-Eesti jõgedes. Väga hea ning ülevaatlik lugemine. Tore on vaadata et laskujate arvu kasv on otseselt seotud ka EKS lõhevalve algusega. Seda kinnitab ka selle aasta augustis samadel jõgedel läbi viidud katsepüügid, mida käesolevas uuringus kajastatud ei ole.

Lisan uuringu:

www.envir.ee/sites/default/files/akp_201..._ja_meriforell_0.pdf