Jõekas, merikas, lõhe, vikker - punased luubi all.

Meenus ka lugu kala liigi määramisest.
Minule rääkis loo meetri pikkusest lõhest Jänijões Kranil Vahtramäe talu kadunud perenaine, kes ka ise oli autoriteet väga paljudele loodusteadlastele ja pärimusekogujatele. Nimelt olevat kord enne sõda nende pere mõrda tulnud meetrine lõhe. Nemad küll ei püüdnudki välimuse põhjal kala kuuluvust määrata vaid lõheks nimetati seetõttu, et nii suurt forelli pole ju olemas. Ja vaatamata sellele, et vähemalt jääajast alates eksisteerib kusagil kaugel mere lähedal Jägala juga, pidi ikkagi ta lõhe olema.

Ma arvan, et paremini seda lugu kokku võtta, kui seda jeekim just tegi, on ikka keeruline.

Siinkohal hea nostalgiahoos meenutada, et ka minu ühte kala (2,37 kg) vähe rännulisemaks üritati määrata. Täpiline oli ta kui leetrites leopard, ja punast sai täppidesse lisada ainult painti või fotošopi abil. Ometi, kas Narva pais või Viljandi-Kösti luht, muud võimalust tal merest sinna jõuda poleks võimalik. Ehk siis pärit ühest kolmest puhtalt "meri välistatud" jõgikonnast.

Võiks siinkohal teha sellise üleskutse, et respekteerime edaspidi saakide autoreid, ja kui on huvi (OK, kasvõi kahtlus), siis esitame küsimuse, mitte ei hakka ise "määrama" ja "tõestama", mis te arvate?

Muuseas, Tartu Ülikooli forelliuurijatele võib kah alati tööd juude püüda. Iga möödus forelli vast mitte, aga kui juba 1,5 kg+ või 50 cm+, võiks neile võimaluse korral pea ja soomuseid viia - saavad teadlased andmeid juurde ja saad ka ise hiljem teada, kas merikas või jõekas, kumb ema oli, kui vana oli.

Muidugi meetrist jõekat on kah suht keeruline ette kujutada.Mõni irvhammas aitas kala joast üles.:-)Jeekimi loo moraal on et ära ürita ise kala liiki määrata vaid pöördu spetsialistide poole:-)

Arutelu jätkuks küsiks ei te usute seda 6+kg Prandi jõeforelli rekordit ka?

Eks see Prandi kala kõlabki esialgu sama uskumatuna nagu Jeekimi Jäni näide. Ühel juhul on lihtsalt meri välistatud, teisel juhul täiesti reaalne. Eks see lõpuks mõjub sarnase psühholoogiana nagu viimatine Raineri kala. Oleks ta kala mereühendusega jõest pärit, ei usuks ilmselt paljud, et see merd eales näinudki pole...

Samas toon täiesti reaalsed numbrid siia: minu üks 2,3Kg jõekas oli 5a vana ja tabatud see pigem pisikesest jõest (OK, võimalus oli, et elas enamuse ajast suures jões ja lihtsalt tabamise hetkel käis pisikeses nires lastelastel külas) (OK, üks võimalus on veel - mereinstituut ei osanud asju õigesti hinnata ja kala tuli tegelikult hoopis merest) Aga oletame siiski, et mereinstituut ei ajanud pada ja selline kasvukiirus oligi saavutatud jões. Seega teoreetiliselt võiks 10a pärast antud kala olla 4,6kg (arvestades, et esimesed paar aastat on kala ju pigem maimuke, siis vb oleks antud kala juba 8a vanuselt olnud 4+kg) No ja kaugel see 6+ siis enam niiväga ongi? Eriti kuna tol ajal ju erilist püügikoormust ka jõgedel polnud, võis mõni kala nii pika elueaga olla küll? Muidugi tuleb mõista, et jões tuleb siiski ühelt maalt piir ette - toitu pole lõpututes kogustes ja kasv jääb kinni aga samas on Prandi ju väga hea kasvukiirusega jõgi.
Keegi tegi ju seal millalgi CR teste ja sai ühe isendi puhul kiiruseks 300gr kevadel ---> 1kg+ sügiseks (see on nüüd muidugi kinnitamata külajutt aga loodetavasti jõuavad need testi andmed ka reaalselt kinnitatud kujul avalikkuseni).

Pika jutu kokkuvõttes mina isiklikult 6+kg forelli, kes pole ealeski merd näinud, utoopiliseks ei pea aga arusaadav, et tegu oleks äärmiselt suure erandiga. Eriti tänaseid püügikoormusi arvestades. Võibolla olen ma liigne optimist, et sellist asja usun ja kui keegi soovib mind seetõttu lollakaks nimetada, siis andku minna.