Jõeforelli hooaeg 2018

Sobrasin veidi landimeeste poolt põlatud kraami hulgas.Miskit ikka leidsin.L56,5 l52,5 M2328g

Mul juhtus täna üks huvitav olukord. Nn õpikutarkusest täiesti erinev. Kitsas jõgi ja sügav käänak roigastega. Viskasin oma oranži leechi sinna kinni. Ronisin päästma sõna otseses mõttes püügikohta. Siis paarimeetrine "vise" ja ca kilone kala otsas. Lõhkus pinnas hullult, ja tamiil läks konksuaasa juurest katki. Loivasin välja, panin otsa halli leechi ja läksin tagasi. Vise pisut teise kohta ja otse minu juures rabas. Seesama kala. Sain kätte, hall leech suus ja oranž leech huules. Lahe. Tänased täpikud vähemalt trallitasin nagu täpikud tavaliselt teevad. Aga olen sealt saanud ka ligi pooeteisekilose, kes oli otsas nagu haug. Kas tõesti loeb see, et ilmselt sellel lõigul tõesti äkki keegi ei käigi või siis mõni väga üksik üritaja?

No aga nimeta lõik ja me siis ütleme kas käime seal või mitte.Aga uskumatult juhm kala küll või nälga suremas.

Lõik on Kundal Mis nälga puutub, siis kala oli väga paks ja rasvase lihaga, magu oli pealegi nii punnis et napilt ajas juba suust välja. Paar aastat tagasi oli samal lõigul sarnane asi. Hästi kitsas koht, järsu kaldaga ja seal on sügavus nii, et napilt saab kahlaga läbi. Hästi kitsas = meeter max, nii et 2 kala, eriti suurt seal küll koos olla ei tohiks. Rabas, ilus julgelt väga tugevalt ülekilo kala, trallitas otsas vast sekundit 5, ja läks minema. Ootasin ca minuti, ja tegin uue viske. Ja uuesti otsas. Visuaalselt samasugune. Jälle ca 5 sekundit lõbu, ja läks. Siis rohkem tõesti ei rabanud. Ei saa kindlalt muidugi öelda, et sama kala, aga kuri kahtlus jääb. Ja nagu ütlesin, tihti on täpilised konksu otsas nagu haugid, laisad ja uimased, ei tee üldse täpikule iseloomulikku trallimist.

Laupäeval oli õnne, päev algas kell 5.00, kohe jõe madalamas kärestikulises lõigus hakkas toimuma. Esmalt üks alakas, siis veel mõned visked ja juba kobedam kala otsas, rabas pöörlevat pinnalt paar korda mööda, siis jäi taha, mõned küünlad ja sööstud ja enda juures tõstsin landist, tegi sipasipa ja pudises vette. Paksuke, võis olla isegi mõõdus. Mis seal ikka, jälle mõned visked ja alakas taas. Vahepeal vaikus, siis kobistasin haugi otsa, vabastatud ja ikka edasi. Jõudsin juba lõiku kus plaanisin tagasi hakata minema ja otsustasin vaid potensiaalsed käänakud ja risualused läbi visata tagasiteel. Jõudsin tagasi lõiku kus oli langend puu ja risu vastas kaldas, selle kohal vaiksem vool ja sügavam. Täpne vise ja kerisin voblerit risu eest vaikselt kui lant juba eemale risust jõe keskossa jõudis ja siis piraki pika sööstuga ta sealt otsustas järgi söösta, jäi otsa ja hakkas trall, käristas kohe sinna tagasi, siis tiirattaarat veel kõikvõimalikesse suundadesse ja kui juba rahunes ja veepinnal sai hoida kobasin kahva teise käega, konksud olid õrnalt kinni, kahv juba teises käes olemas, sai ta puhata ja ei õnnestunud esimene kord, vaid uus sööst ridva ots kaardus vastu jõge juba. Siis oli kõik, kahvasin teise korraga ja kohe rabeles ka kahvas konksu küljest ära. Vedas mul ja õnn oli minu poolel.
L 48 1,3 kg. Jägala jõgi.

No nüüd tuleb küll minna.Tahaks kah lolljulgeid kalu ilma varjumata,suure mürina ja kolinaga püüda.