Pärnu jõele vesi peale!

Ma juba ammu ootan, et keegi Pärnu jõele vee peale tõmbaks...

www.err.ee/965825/sindi-paisu-lammutamin...aljud-kaevud-tuhjaks

Ilma loo taustu tundmata ei saa mina sinu vee peale tõmbamise lootusest aru. Ehk seletaksid lahti mõne sõnaga.

No no näha, et vaja on jõele vesi peale tõmmata, kuna vett jões ju peaaegu pole..

tegu on omajagu siiski ka kalambuuriga. Ühest küljest on teada, et Sindi-Tori piirkonnas oli ka enne Sindi paisu vesi küllalt madal, loodusloolane Fischer on 1791.a. kirjutanud, et Tori kärestikust saab inimene jalgsi üle jõe minna,samas kohas asusid ka lõhetõkked. Seega - vajaks nagu harjumist kohalikel see uus jõe väljanägemine,
teisest küljest on paisulõhkujatel selles suhtes tegu ämbriga, et lubatud 1, 5 m veepiiri taandumisega on vesi taandunud tervelt 20 meetrit...ja see pole enam üldse lõbus, seda on selgelt liiga vähe, ka selleks, et lõhevarud taastuks.
võib ju vaielda selle üle, kas kas vähesed vihmad jms, aga tõsiasi on ju see, et see rohutu maaparandus ja jõgede sirgeks kaevamine on veereziimi nii tohutult rikkunud, et seni kuni tehtut -ja need staliniaegsed kraavid jms on ju õnnetuseks uuesti sisse lükatud - pole heastatud, kipub olema nii, et jõele on ka vesi peale tõmmatud teises mõttes...

St seda on selgelt liiga vähe, st. et vett on selleks liiga vähe, et lõhevarud taastuks.

Maaparanduse põhjustatud veedepressioon võib kesta aastakümneid. Näiteks koeru-tagustel forellijõgedel kestis see 40 aastat, enne kui veereziim Oostriku ja võlingi jõgedes uuesti taastus, ja Pärnu jõestikul saab nüüd jälle oma 30 a oodata, enne kui normaalsest reziimist rääkida saab.

Enne kui ei ole taastatud Käru, Kolu, Vändra jt lisajõgede veereziimi ja nende meandreid, ei saa me rääkida ka lootusest, et Pärnu jõe looduslik ilme ja veereziim Sindi-Tori lõigul taastuks.Selleni pole aga asjapulkade eestlaslik mõistus veel jõudnud.

Kas keegi tahab nüüd väita,et Sindi paisu lammutamine vähendas jõe vooluhulka,st mõjutas jõge toidvaid allikaid ja muid lisasid?Ta langetas lokaalselt veetaset ja see ei ole jõe suurust arvestades mingi näitaja.Paiskärestiku kõrgus määrab ära selle milline on lokaalne veetase enne paisu.Kui jõgi oleks oma looduslikus kujus,st poleks iialgi paisutatud olnud.siis oleks veetase veelgi madalam ja vastavalt vool kiirem.