Vertu nõuka ajal ei pääsenud merepunast püüdma, kuna tegu oli piiritsooniga. Mis puutub väitesse et klubimajandamise korral hinnad lakke tõuseksid, siis see on personaalne fantaasia millel puudub analüütiline alus. Vaatame kasvõi arenenud riikides kehtivaid lubade süsteeme sellise halduse puhul. Lähiriikides me näeme kõrgeid hindu ehk Norras Namseni lõhejõel, aga näiteks Rootsis Dalälvenil või Mörrumil on hinnad rootsi palku arvestades täiesti taskukohased(päevaluba parimal poolil 1-32 maksis 2017.a. Maria Inefalli/reception) andmeil 50 euri), kusjuures lubade süsteem on täiesti paindlik- on nii päeva, kvartali kui ka hooajaload. Kui vaadata ka kasvõi minu koostatud majanduskava, siis ei näe seal mingit seni kehtinust kõrgemat loamaksu, kuigi arvesse on võetud kõik riskid jms. mis sellega kaasneda võiksid. Praegu on nii, et ainus, kes on loa hinna lakke ajanud, on eesti vabariik, kesk. min. ja mingi grupp poolkirjaoskamatuid merikapüüdjaid ise, ma pean silmas just seda päevalubade süsteemi. Ei saa võrrelda võrreldamatuid asju - merikapüüki ja jõekapüüki. Need on kaks täiesti eri asja. Mind see merikapüük rannikujõgedes ei huvita, mind huvitab mis tuleb teha et sisevete jõekaasurkond riigi tekitatud hävingust päästa. See see asi ongi, et iga üks räägib selles, mis on tema huviks ja püüab siis lainedada oma arvamust kogu probleemile. See on ränk eksitus. Juba geoloogiliselt aluspõhjalt on Eesti jõed täiesti erinevad piirkonniti ja järelikult on vaja ka spetsiifiline lähenemine. Siia lisanduvad veel määravalt inimtegurid nagu kraavitamine, süvendamine, allikate ärakuivatamine, reostus moodsate mürkkemikaalidega jne. Paar näidet Rootsi kuulsamalt lõhejõelt Mörrumilt. Tegu on juba keskajast peale riigi omandis oleva jõega, ja sinna müüakse - päevalube(day permit), liikide püüdmise lube(specimen permit), ja hooajalube( long term permit).
www.sveaskog.se/en/morrum/on-line-booking/book-fishing-permits/
Sealjuures riik paneb raha, et lõhe ja merika maime asustada. Teine suurem lõhepüügikoht on Dala jõel. Seal maksab hooajaluba 330 euri kui ostad enne hooaja algust ja 380 euri kui ostad pärast hooaja algust. Üle 65 a pensionärid saavad hooajaloa 300 euri eest, Õngitsemisluba maksab 16 euri. Lõhehooajal kõrgpunktis juunis-juulis kui suur lõhe massiliselt jõkke tõuseb, maksab päevaluba täiskasvanule 40 euri, nädalaluba 160 euri. Nii nagu Mörrumis, nii ja Dalälvenis ostetakse luba majandaja kontorist, mitte suvalisest bensujamaamast. Iga püütud kala fikseeritakse eraldi isendi karakteristikatega loale nagu meil nõuka ajal forelliloalegi, mis jätab aluseta praeguste grupi seltsimeeste arvamuse nagu aitaks päevaload väljapüügi täpsustamisele kaasa. Lihtsalt veidi mõtelda on vaja!
alvkarlebysportfiske.nu/
Ja arvestada tuleb et keskmine rootsi palk netos on üle 2000 euri.